Imbi Paju samanimeline film tema ema ja tädi, aga ka paljude teiste inimeste saatusest, millele jättis jälje nõukogude okupatsiooni aegne terrorire?iim, valmis ligemale kaks aastat tagasi. Raamatus käsitleb Imbi sama teemat laiemalt ja sügavamalt. Kuigi kirjutatud on see ajalookirjutuse ja ilukirjanduse piiril balansseeriv teos eesti keeles, ilmus see möödunud aasta lõpus kõigepealt autori praeguses elupaigas Soomes ja soomekeelsena. Raamatuküla päeva eelõhtul tuleb siis trükikojast ka eestikeelne tiraa? ? Eesti Entsüklopeediakirjastuse üllitatuna. Ja esimestena saavadki trükisooja raamatut osta Võtikvere raamatupeolised. Poodidesse läheb see müügile paar päeva hiljem.
Kui raamatu ?Tõrjutud mälestused? juhatab sisse Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese eessõna, siis selle esitluse avab Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimehe Hardo Aasmäe sõnavõtt. Raamatu autorit ja üksiti Võtikvere raamatuküla rajamise eestvedajat Imbi Paju intervjueerib tema kolleeg Kadri Kõusaar. Esitlusele saabuvad ka kaks inimest, kelle saatusest raamatus üsna palju juttu ? Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi pojapoeg Matti Päts ning juudi kultuuri tundja Elhonen Saks. Mõlemad osalevad ajaloo ja inimlikkuse teemalisel mõttevahetusel, mida juhib Postimehe ajakirjanik Erkki Bahovski. Hiljem usutleb Marko Martinson ka “Tõrjutud mälestused? rootsi keelde tõlkinud Heidi Granqvisti ja norra keele tõlki Turid Farbregdi, saamaks teada, kui suurt huvi tuntakse Eesti kirjanduse, kultuuri ja ajaloo vastu mujal ja mida me ise võiksime teha, et seda huvi suurendada.
Ajakohased teemadKirjainimestest on tuleval laupäeval Võtikverre oodata veel Jan Kausi, kelle romaan “Tema? lugejate hulgas suure populaarsuse võitnud, Võrus elavat eestivene luuletajat Igor Kotjuhi, luuletajat ja esseisti Hasso Krulli, värske novellikoguga “Ma armastasin David Copperfieldi? lugeja ette astunud Kärt Hellermad, Jürgen Roostet ja Maimu Bergi. Viimasest saab Võtikvere raamatuküla järgmine patroon. Kadri Kõusaargi on tuntud kirjanikuna, ent tema loomingust leiab seekord käsitlemist siiski tema film “Magnus?, mis, nagu Imbi Paju ?Tõrjutud mälestusedki?, toob kinolinale inimliku valu. Paraku nii jõulises vormis, et Eesti kinodesse pole film vaatamata edule Cannes?i filmifestivalil veel pääsenudki.
Meeleolukaid vahepalasid pakuvad kirjanduslikele etteastetele Võtikvere lapsed, Torma valla kammerkoor ja Avinurme näitetrupp (esitavad Mai Talveti tüki ?Sookollid ehk Naisevõtt pole naljaasi?, mille on lavastanud Malle Pärn).
Küsimusele, miks said tänavust raamatuküla päeva läbivateks teemadeks valitud ajalugu, mälu ja inimlikkus, vastas Imbi Paju:
?Need on väga ajakohased teemad ? eriti hiljutiste aprillisündmuste valguses. Ka muidu tulevad need, piltlikult öeldes, igale inimesele iga päev vastu. Selleks, et ajaloo, mälu ja inimlikkusega seotud probleemidesse mitte takerduda, tulebki need teemad loominguliste ja elukogenud inimeste seltsis lahti rääkida.?
Mitte ainult eestlasedImbi ise on tänu ?Tõrjutud mälestustele? ? nii filmile kui ka raamatule ? kõnealuste teemadega tegelnud järjest õige mitu aastat. Muu hulgas on ta selle käigus mõistnud, et eestluse ideed kandsid sõjaeelses Eesti Vabariigis sugugi mitte ainult eestlased, vaid ka Eestis elavad venelased, juudid, sakslased ja paljude teiste rahvuste esindajad.
?Elhonen Saksa sõnul olid Eesti juudid 1930. aastate teisel poolel väga uhked, et nad elasid Eestis, sest erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest, olid siin natsionaalsotsialistliku ideoloogia levitamine ja juutide tagakiusamine keelatud,? ütles Imbi Paju. “Eri rahvuste üksteist austavast kooseksisteerimisest kõnelevad ka Tartus elanud Tamara Miljutina äsja eesti keeles ilmunud mälestused. Meie ajaloos ja kultuuris on nii palju sellist, mille üle uhkust tunda, aga see on sageli ikka veel kurbuse või valede kihi alla maetud. Mõni ime siis, et mõned meist on valmis president Pätsi reeturiks kuulutama. Me võime oma ajalugu mõistagi ka kritiseerida, aga me peame seda tegema uhke, mitte alandatud inimese positsioonilt.?
Võtikvere raamatuküla päeva eelisena tõi Imbi Paju esile võimaluse loomeinimesi ja teisi külalisi nagu Matti Päts ja Elhonen Saks mitte ainult distantsilt kuulata, vaid ka neile küsimusi esitada ja nendega mõtteid vahetada. Ning mõistagi on raamatuküla peol võimalik uudiskirjandust soetada.
“Kirjastustest tulevad peale Eesti Entsüklopeediakirjastuse kohale Varrak, Tuum jt,? ütles Imbi Paju. “Muu hulgas on neil kaasas häid teatmeteoseid, millest koolilastel algaval õppeaastal kasu võib olla.?
Raamatuküla päev algab 11. augustil kell 12.
RIINA MÄGI
