Võtikvere on vana küla, teda on mainitud juba 1624. aastal. Pargi rajas tunduvalt hiljem metsaülem Meier. Park on alati olnud heas ja hoolitsetud seisukorras.
Võtikveres oli riigimõis. Kui see oma tähtsuse kaotas, võttis kohaliku elu juhtimise üle metskond. Võtikvere mõisakompleksist on säilinud aiad, hobusetall, laut ja heinaküün.
1996. aasta 15. juunil toimus küla esimene kokkutulek. Pargi põlispuude alla kogunes 150 inimese ringis. Võtikverelased meenutasid oma koduküla, kui seal oli koolimaja, pood, raamatukogu, spordiplats. Teise maailmasõja ajal põles suur osa Võtikverest maha.
Imbi Paju algatusel loodi 1998. aasta 6. septembril Võtikvere Küla Selts eesmärgiga hakata igakülgselt külaelu arendama. Külainimeste aktiivse tegutsemisega sai Võtikvere uue näo: puhastati tiigid, ehitati laululava, kiik, tehti peoplats.
1999. aasta 5. juunil peeti pargis esimest korda ühine külapäev “Küla ja keskkond”. Esindajaid oli kolmest maakonnast pea 300 inimest.
Tehti ka ettevalmistusi Võtikvere raamatuküla avamiseks. Heino Virk tõi külamajja vana diivani, kohendas seda ja pani uue katte peale. Inimestel oli sellel mõnus istuda ja raamatuid lugeda.
Võtikvere raamatutoa perenaine Viive Vare märkis, et külas peetakse lugemisest lugu. Endine võtikverelane Ülo Pärn on pannud kaante vahele Võtikvere metsameeste elulood.
Võtikvere raamatuküla avaüritusele oli rohkesti ümbruskonna inimesi uudistama tulnud. Kohale ei pidanud paljuks tulla needki, kelle juured siinmail, kuid saatus juba üsna kaugele eemale viinud. Pakuti müügiks raamatuid. Endise metskonna õuel esitas Palamuse harrastusteater etenduse “Ulguv mölder”. Esinesid Sadala rahvamaja rahvatantsijad, oli muidki etteasteid.
13. augustil peeti Võtikveres kuuendat raamatuküla päeva. Tore, et see suurepärane traditsioon on ikka jätkunud!
ALEKSANDER KÕRGESAAR
Vaiatu külast
