Jõgevamaal on ettevõtjaid aastaid toetanud Euroopa Liit Leaderi meetmega. Kätte on jõudnud aeg, kus Jõgevamaa väikeettevõtja saab viimast korda enne pikka pausi investeeringutoetust küsida.
Ennustatakse, et pärast seda vooru, kuhu saab esitada taotlusi 3.‒13. veebruarini 2020 kuni kella 15ni, tuleb rahajagamises pikk paus, ilmselt kuni 2023. aastani. Toetuse taotlemise võimalust on oodanud paljud, sest Leaderi abinõud sobivad iseäranis hästi maapiirkonna ettevõtjatele. Nõuded on toetuse tahtjale leebemad kui mujal, eesmärgid jõukohasemad täita ja taotlemine lihtne. Taotluste esitamine toimub e-PRIA keskkonnalehel www.pria.ee. Täpsem info http://www.jogevamaa.com/taotlemine/taotlemine/.
Uudsus on tugevus
Toetuse minimaalne summa on 1000 ja maksimaalne 35 000 eurot. Toetuse määr on ettevõtetel, MTÜdel, sihtasutustel ja kohalikel omavalitsustel kuni 60% abikõlblikust tegevusest. Teisisõnu tuleb omalt poolt panustada 40%. Veel oleks hea arvestada sellega, et enne tuleb kõik kulud endal kinni maksta, alles siis saab määratud toetuse kätte.
Kuidas siis ikkagi osutuda valituks? Kõige tähtsam on sobituda oma äritegevuse valdkonnas Jõgevamaa Koostöökoja arengustrateegiaga.
Kas äriplaan, milleks investeeringuid vajatakse, on siinkandis uudne ja eristuv? Mida vähem konkurente, seda parem. Kas kasutad ära piirkonna eripära, võimalusi, ressursse, toorainet, traditsioone, inimeste oskusi jms? Eriti soositud on alustavad ettevõtjad. Igati on pluss, kui toodate ja soovite selleks kasutada nüüdisaegset tehnoloogiat ja taastuvenergiat. Väga oluline on investeeringust tulenev mõju ettevõtte arengusse, mille tulemusel peaks kasvama käive. Hea, kui lisanduksid töökohad, paraneks töökeskkond ja tööprotsessid annaksid parima optimaalse tulemuse.
Mitte mingil juhul ei tohi alahinnata oskust kirjeldada arusaadavalt oma eesmärke, millisena näete muutunud olukorda, kui saate soovitud investeeringu.
Arusaadavad peavad olema nii lühiajalised kui ka pikemad eesmärgid. Millisena oskate kirjeldada oma äriideed, millised on tegevused ja kas need on piisavad? Kas pakutavad tooted või teenused hakkavad teenima kasumit? Kes saavad teie pakutavast tootest või teenusest õnnelikumaks? Millised on teie teenuse või toote ostjad, nende ootused, vajadused ja nõudmised ning valmisolek maksta? Kas ja kui palju on kliendid nõus maksma? Kuidas plaanite tooteid või teenuseid turundada ehk reklaami teha? Kuidas kliendid teie pakutavast teada saavad? Kui lihtne ja mugav on neil toode või teenus kätte saada? Kuidas konkurentidega hakkama saada?
Toetuse maksjaid huvitab väga vastus küsimusele – kes toodab ja kes pakub teenust? Kuidas saavutada olukord, kus töötajad on rahul ja ettevõte kasumis ehk jätkusuutlik?
Küsi nõustajalt abi
Taotlejal on väga oluline teada, millised kulud on abikõlbulikud ehk milliseid toetatakse ja milliseid mitte. Siin varitseb oht vähem kogenutel ämbrisse astuda. Segaste regulatsioonide, keeldude ja käskude rägastikus võiks tark taotleja enne nõu küsida.
Investeeringu puhul üle 10 000 euro tuleb esitada äriplaan Jõgevamaa Koostöökoja plangil. Kui nüüd tõusid juuksed peas püsti, et oi kui keeruline ja raske, mis äriplaan, mida nad nõuavad, ma ei oska, ei saa aru jne, siis on õige aeg küsida nõu spetsialistilt. Meil on kogenud ettevõtluse nõustajad, kes jagavad täiesti tasuta häid nippe, kuidas äriplaani koostamisega hakkama saada. Igale küsimusele on üllatavalt lihtsad vastused. Eriti nende jaoks, kes päevast päeva ja aastast aastasse tegelevad toetuste, projektide ja äriplaanide ning inimeste nõustamisega.
Lõpetuseks. Kui palju on raha ettevõtluse investeeringuteks välja jagada? Põltsamaa piirkonnale 75 304, Vooremaa piirkonnale 47 213 ja Peipsi piirkonnale 105 612 eurot. Selgituseks niipalju, et koostöökoja tegevuspiirkonna omavalitsuste kaupa moodustuvad piirkonnad järgmiselt. Vooremaa piirkond: Jõgeva vald, (v.a Jõgeva linna territoorium) ning haldusreformieelne Tabivere vald. Põltsamaa piirkond: Põltsamaa vald, (v.a Põltsamaa linna territoorium). Peipsi piirkond: Mustvee vald (v.a haldusreformieelsed Avinurme ja Lohusuu vald) ning haldusreformieelne Pala vald.
Siinkohal peaks innustama eriti Peipsi piirkonna ettevõtjaid olema aktiivsed taotlejad, sest raha on, mida jagada.
Marve Millend, SA Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse nõustaja ja ettevõtluskonsultant
