Võrumaal tegutseb palju noortekeskusi ja –klubisid, kus teavitatakse, kui vajalik on noorsootöö ja noorte kaasatus piirkonnas. Võrumaa noortele meeldib oma valdkonna otsustusprotsessides kaasa rääkida, üritusi korraldada ning teistega koostööd teha.
2003. aastal loodi Võru linna ja Võru valla koostöös MTÜ Võru Noortekeskus. Järgmisel aastal on tulemas 10. sünnipäev ning sellega seoses kavatsetakse koostada ajalugu kajastav raamat, mis sisaldab fotosid ning noorte ja töötajate meenutusi.
Võru noortekeskuse külastatavus oleneb kuust ja ajast, üldiselt käib poisse keskuses rohkem. Näiteks möödunud aasta jaanuarikuus külastas keskust üle saja noore, tööelu tutvustavatest tegevustest sai osa 135, omaalgatuslikest tegevustest 245 noort. Igapäevaselt külastavad keskust 7-25-aastased noored. Kedagi ukse taha ei jäeta, sest paljud projektid on suunatud kõigile piirkonna noortele, olenemata nende sissekirjutusest.
“Oleme algatamas koostööd linna koolide sotsiaalpedagoogidega, et noored, kes rohkem tuge vajavad, seda saaksid. Saame noorte arengut ühiselt toetada ning nõnda teame, missugust keskkonda luua. Me peame leidma vahendeid, et kõik saaksid olenemata taustast neile huvi pakkuvatest tegevustest osa,” ütles Võru noortekeskuse juhataja Einike Mõttus. “Sellest sügisest toimub meil maailmaklubi sündmustesari, mille raames kutsume endale külla nii välisriikide kui kohalikke noori, kes jagavad kogemusi ning tutvustavad teisi kultuure ning võimalusi. Jaanuar on Võru noortekeskuses muusikakuu, kus tutvustatakse erinevaid muusikastiile.”
Antsla noortekeskus – lahe on olla noor!
Antsla kultuuri- ja spordikeskuses tegutsev Antsla noortekeskus saab järgmisel aastal kümneaastaseks. Keskust külastab ligi 20 noort päevas, kuid aktiivseid noori on loomulikult rohkem.
Huvitavamatest üritustest võib ära märkida fotojahti “Tunne Antslat”, mille käigus pildistati Antslas kohti, mida püüti hiljem ära tunda. Teine populaarne üritus oli suvel peetud “Hauka Rock”. Nädala jooksul õpiti töötubades lugusid, moodustati bände ja esineti. Sellest üritusest on kasvanud välja bänd SöBeRiD.
Tulevikusammuks peavad Antsla noored rahvusvahelist koostööd. Tänavu oli gümnaasiumis üks noor Saksamaalt ja Antsla EKB Koguduses üks brasiillane – seega rahvusvaheline koostöö mingil määral juba toimib.
Antsla noored armastavad väga tantsida. Tahetakse proovida tänavatantsu, hiphoppi ja breiki. Ka koolitantsu finaalis esinenud MTÜ Tantsuselts Pärliine on Antslast pärit. Noored on huvitatud ka slackline’ist, mida käisid tutvustamas Värska noored. Meelistegevusteks on veel motosport ja ratsutamine.
“Et noortel kooskäimise huvi püsiks, on oluline neile tutvustada mitmesuguseid hobisid,” ütles Antsla noortekeskuse juhataja Kertu Reva.
Vastseliina noortekeskus – hea koht, kus olla
Eelmise aasta aprillis valmis Vastseliina noortekeskuse maja, kus on ka Võrumaal väga populaarseks saanud sise-skatepark. Päevas külastab keskust 30-50 noort. Poisse käib siin oluliselt rohkem suurepärase jõusaali tõttu. Teisipäeviti teevad trenni ka tüdrukud.
Keskuse juhataja Merlis Pajustik on peaaegu alati nõus, kui noored midagi korraldada soovivad. Sestap peetakse seal ka palju maakondlikke üritusi. Näiteks käisid Võru trikiratturid sügisest kevadeni Vastseliinas rattaga trikitamas ja võistlusi korraldamas.
Plaanis on käivitada ka noortejuhatuse töö, kuhu praegu otsitakse toimekaid noori. Merlise hinnangul võiks iga noortekeskus oma niši leida, nii ei tegeleks kõik samade asjadega, vaid saaksid üksteist külastada ja oleks palju huvitavam. Vastseliina noortekeskus sooviks keskenduda ennekõike tänavakultuurile.
Rõuge avatud noortekeskus – valla ülesanne on märgata noort
Tänavu tähistas Rõuge noortekeskus 15. aastapäeva. Rõuge avatud noortekeskusega on seotud ka kolm noortetuba: Viitina, Nursi ja Sänna, igaühel oma noorsootöötaja.
“Meil on mitu erinevat suunda. Noortekeskus on võimalus nendele, kes ei taha vastutust võtta, kuid soovivad koos käia,” ütles noortekeskuse juhataja Kerli Kõiv. Noorteklubis saadakse meeskonnatöö ja vastutuse kogemus.
Noorteklubil on liikmeid 91, klubi juhib üheksaliikmeline juhtkond. Märgatavalt rohkem on toimetamas neid noori, kes otsivad siit edu – midagi, mida nad koolis või kodus ei koge.
Rõuge noored armastavad väga sportlikke tegevusi, jalgpalli nimel on nad nõus paljustki loobuma.
Mitmekesine on Rõuges ka rahvusvaheline koostöö. Aastas on vähemalt üks rahvusvaheline projekt Eestis. Järgmisel aastal on plaanis korraldada seminar sotsiaalsest vastutustundlikust ettevõtlusest. Teine suurem projekt – liiklusteemaline Healthy Traffic – jääb järgmise aasta suvesse. “Oleme andnud partnerluskinnituse seitsmele projektile,” ütles Kerli Kõiv.
Misso avatud noorteklubi – side kogukonnaga omaalgatuse ja vastutuse kaudu
Noorteklubi sai alguse 2008. aastal, juhatajateks Kerli Zirk ja Kristo Karu. Klubi nimekirjas on 22 liiget, kes maksavad liikmemaksu.
“Me ei taha, et liikmel oleks lihtsalt nimi kirjas. Me ei hoia neid nimekirjas, et liikmemaksu saada, vaid tahame, et nad ka tegutseksid. Soovime neile pakkuda arenemisvõimalust,” rääkis Kerli Zirk.
Misso noortele meeldib korraldada arvutimänguõhtuid. Rahvusvahelist koostööd veel ei ole, aga mõeldakse selles suunas.
Möödunud suvel tehti projekti “Karjääribuss” raames Eestile kuue päevaga tiir peale. Väljasõitu rahastas Euroopa Noorte Eesti Büroo. Kaasati ka tuntud inimesi: Tõnis Lukas, Artur Talvik, Contra, Kerttu Jukkum.
Suurim on Euroopa Sotsiaalfondi projekt, mis koosnes kolmest osast – tööelu tutvustus, omaalgatusfond (raha ideedeks) ja tehnikaspordiklubi taaskäivitamine. See projekt kestab maikuuni.
Misso noorteklubi probleemiks on uute aktiivsete juhatuses töötada soovivate liikmete pealekasvatamine. “Noori on väga raske kaasata ja meil on neid nii vähe. Võime ju läheneda personaalselt, aga tegelikult asjad nii ei toimi. Kaasamine tähendab, et nad ise ka midagi teeksid, laseme neil otsustada,” tunnistas Kerli. “Lisaks kõigele on meie suur probleem see, et põhikoolist minnakse mujale. Kuidagi peab neid noori hoidma, et side ei kaoks.”
Sõmerpalu, Sulbi ja Osula – üks kõigi, kõik ühe eest!
Sõmerpalu vallas otseselt noortekeskust ega -klubi ei ole. Mõlemas valla põhikoolis, nii Osulas kui Sõmerpalus, tegutsevad õpilasomavalitsused. Üritusi korraldatakse nii Sulbis, Sõmerpalus kui ka Osulas.
Noorsootöö korraldamiseks on valitud noortevolikogu. Sealne noorsootöötaja Aige Uljas ütles, et noortetubasid külastatakse ikka, kuid mingit kindlat osalejate arvu ei ole. Üldjuhul osaleb noori õpitoas 10-15 ringis. Spordiürituste puhul umbes 20-25. Aga spordivõistlusel näiteks on olnud ka 40 noort. Huviliste hulgas on tüdrukuid rohkem, ent poiste osalemise üle ei saa samuti kurta.
“Kõige rohkem tunnevad noored huvi igasuguste pallimängude vastu (võrk-, korv- ja jalgpall). Meil on pallimängud alati mingi nõksuga olnud. Pimevõrkpallil on näiteks võistkondade vahel must kile. Me ei taha teha asju tavapäraselt,” kirjeldas Aige. “Tulevikus näen, et kunagi on Sõmerpalu vallas noortekeskus. Öeldakse, et lootus sureb ju viimasena,” nentis ta.
Meremäe valla avatud noortekeskus – tasa ja targu
Meremäe asukoht on juba selline, mis ütleb, et tuleb tasa ja targu tegutseda. “ Märksõnad on kaasatus, avatus ja sallivus!” ütles noorsootöötaja Anne Palu.
Päeva keskmine külastajate arv on Meremäe noortekeskuses 15-16, rohkem käivad tüdrukud. “Kui suudame tuua uut ja huvitavat, mida varem pole tehtud, siis see on meie noortele väga meeltmööda. Näiteks oleme kaks aastat raftingul käinud nii Piusa kui ka Võhandu jõel. Veel sõidetakse lumelauaga peamiselt Kütiorus,” rääkis ta.
Augusti lõpus oli Meremäe noortekeskuses praktikant Saksamaalt, kes tuli sinna, et eesti keelt praktiseerida ja noortega tegelda. Vastutasuks õpetas ta kohalikele noortele judot ja rootsi keelt.
Keskuses korraldati noortele ka põnev IT-öö, millest oli lühiuudisena juttu isegi Aktuaalses kaameras.
“Piiriäärse koha miinus ongi see, et noored käivad kaugel koolis ja koju tulevad nädalavahetuseks, aga siis ei ole keskus avatud. Üritustele siiski tullakse,” rääkis Anne.
Meremäe on küll väike koht ja seal on vähe noori, aga need, kes tahavad midagi teha, seda ka saavad.
“Uksed on aktiivsetele alati avatud! Elukeskkonnana on see super koht. Kui küsitakse, miks sa seal kolkas oled, siis on see elukeskkond, mis mind siin hoiab. Lastel on siin turvaline ja hea elada. Setu kultuur on noortele väga tähtis. See on väärtus, mida teada,” lisas Anne Palu.
Mõniste avatud noortekeskus toimib ennekõike aktiivsete inimeste toel
2005. aastal tulid kokku inimesed, kes leidsid, et Mõniste valla noortele on ühendavaid tegevusi vaja. 2006. aasta jaanuaris kinnitati ametlikult staatus “kooliväline tegevus”.
MTÜ Ääremaa Noored registreeriti jaanuaris 2006. Sama aasta septembri alguses avati Mõnistes noortekeskus. Alguses oli umbes 20 asutajaliiget. Hetkel on keskusel kolm juhatajaliiget: Merike Ruven, Merili Hass ja Meelis Luts. Ideedegeneraator on Katrin Roop.
Esimesel kolmel aastal oli noortekeskuse külastatavus väga suur – oli päevi, kus “noortekas” käis üle 30 lapse ja noore.
2008. aasta lõpuni oli noortekeskuses tööl osalise tööajaga projektijuht, pärast seda on noortekeskus avatud “võti mati all” põhimõttel. Keskust külastab praegu umbes kümme noort päevas, poisse ja tüdrukuid enam-vähem võrdselt.
2008. aastal sai alguse projekt “Saame kokku”, mille raames kohtusid ääremaade elanikud. Külastati Lümanda, Viimsi ja Vaivara valda. Mõniste vald on Eestimaa lõunapoolseim. Sellest sai alguse jätkuüritus. Omavalitsuste esindajad sõlmisid koostöö raamlepingu ning selle raames on projekt kestnud käesoleva aastani. Muutus ka projekti nimi – “Tipud kokku”.
“Olen veendunud, et niikaua, kui meie kandis on lapsi ja noori ning inimesi, kes nendega tegelda tahavad, ei olegi asi nii lootusetu. Kõige suuremat tuge ootame omavalitsuselt, sest ainult vabatahtliku tegevusega kaua välja ei vea,” rääkis Katrin Roop.
Uue-Antsla noored tahavad oma kohta, kus koos käia
Uue-Antsla noorteklubi registreeriti 2005. aasta 5. aprillil, koos käidi Uue-Antsla rahvamaja keldris vanas baariruumis. Hiljem tegutseti põhiliselt Uue-Antsla rahvamajas. Tulevikus hakkab noorte põhitegevus toimuma siiski Kuldres Urvaste vallamaja keldris noorte tarbeks renoveeritud ruumides.
Alates möödunud aasta septembrikuust sai Urvaste vald esimese noorsootöötaja — Anita Tretjak on ühtlasi ka Uue-Antsla noorteklubi juhataja. “Loodetavasti veebruaris-märtsis saab uusi ruume juba iga päev kasutada,” ütles Anita.
Urvaste vallas on 389 noort vanuses 7-26. Uue-Antsla noorteklubi tegevustega on seotud ligikaudu 30 aktiivsemat noort.
Antsla on aga Uue-Antslale nii lähedal ja seetõttu käivad ka Antsla noored Uue-Antsla üritustel ja vastupidi.
“Üritused liidavad eri valdade noori kokku,” märkis Anita. “Praegu tahavadki noored oma kohta, kus koos käia. Poisid tahavad taaskäivitada DJ-de ringi. Lähitulevikus on peamine eesmärk teha noortega väljasõite, matku, suhelda silmaringi laiendamiseks inimestega väljastpoolt oma valda ja õppida neilt midagi uut,” rääkis ta.
Möödunud kevadel toimus esimest korda üritus “Urvaste valla Särav täht
i
MAARJA KAIV
Võru noortekeskus – kõigile noortele avatud
