Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul on maakonna arengule hädavajalik uute töökohtade loomine, see tõstab piirkonna konkurentsivõimet ja pidurdab inimeste lahkumist. Maavanema arvates on Võrumaa heas asukohas palju avamata potentsiaali ja ta näeb võimalust olukorda parandada, luues uusi tööstusparke.
Praegu on Võrumaa keskseks probleemiks tasuvate töökohtade nappus, õigemini sellise ettevõtluse nappus, mis tooks selliseid töökohti juurde. Miks peaks tulema Võrumaale, et just siia oma ettevõte ja töökohad luua?
Esiteks – suurimaks plussiks on võrumaalased, kus nad ka ei asuks ja mis kohtadel nad ka ei töötaks. Neist mitte keegi ei soovi, et Võrumaa hääbuks, vaid tahetakse, et kodupaik areneks.
Teiseks – meil on geograafiliselt hea asukoht. Võrumaa on ainus maakond, mis omab maismaapiiri kahe välisriigiga. Siin ristuvad Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Riia–Pihkva maantee. Luhamaal asub Eesti ja Venemaa piiripunkt. Maakonda läbivad trassid tagavad hea ühenduse nii Eesti oluliste keskustega kui ka piirinaabritega. Võrumaa on Eesti jaoks ääremaa, aga kui vaadata seda investeerimiskeskkonnana, on see maismaaväravaks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Võrumaa asukoht maismaasadamana Riia ja Peterburi vahel on toiminud läbi ajaloo ning saab olla meie hea toimetuleku võtmeks ka edaspidi.
Miks siis senini pole siia ettevõtteid loodud, miks neid on vähe?
Mõned head näited on Võrumaalt võtta küll. Näiteks Toftan, Antsla Inno, Valio jt. Siiski on neid vähe ja me peame olema ambitsioonikamad. Selleks, et meie plusse minna müüma või pakkuma, peame kõigepealt kauba sobilikuks tegema. Üks võimalus on tööstusparkide rajamine.
Mis asi see tööstuspark on ja miks just see peaks ettevõtjaid mõjutama?
Väga lihtsalt öeldes on tegemist kommunikatsioonidega varustatud maa-alaga. See tähendab, et võimalik ettevõtja ei pea hakkama aega ja energiat kulutama näiteks maaküsimuste lahendamisele ning muudele toimingutele. Võõras riigis on ettevõtjale oluliselt ahvatlevam tulla oma konkreetse sooviga, leida siit ehitaja ja töölised ning hakata ilma pikemate ettevalmistustöödeta oma tööd tegema.
Mida võidab välismaine ettevõtja, kui ta näiteks Võrumaa tööstusparki ettevõtte loob?
Hetkel on hulk ettevõtteid, kes ekspordivad oma toodangut Venemaale ja sealt ka edasi. Kindlasti leidub neid, kellel oleks siin, piiri vahetus läheduses otstarbekam tootmisega tegelda. Samuti on võimalik luua siia komplekteerimiskeskus, kuhu tulevad suured kogused kaupa ja vastavalt tellimusele komplekteeritakse koorem.
Kas Võrumaale on juba praegu rajatud tööstusparke ja millised on senised tulemused?
Hea näide on aastaid tagasi rajatud tööstuspark Vastseliina alevikku. Vastseliina tööstusala planeering ja ehitised valmisid 2003. aastal. Tööstusalale teostati detailplaneering, ehitati tee ja sild. Samuti rajati vee- ja kanalisatsioonitrassid ning lisati alajaama elektrivõimsust. Tööstusalale asusid tegutsema kaks uut mööblitööstuse ettevõtet.
Kümne aastaga on mitmeid muudatusi toimunud, kuid tööstushoonetes tegutsetakse edasi. Nii on Timmo Puutöökoja asemel tegevuses OÜ Scan Produktion, mis ekspordib mööblit Euroopa Liitu. AS Förman NT on laienenud. OÜ Talvar asemele on tekkinud OÜ Umaraud ja OÜ Metalspec. Tööstusalale on tulnud OÜ Armo Teenus. Teenusena on avatud autorehvide vahetuse ettevõte. Ka jäätmejaama rajamise võib tööstusalale plussiks lugeda. Võru linnas on tööstusala, mida arendab Selista Ehitus.
Kas tööstusparkide näiteid on mujalt ka tuua?
Väga tublid inimesed tegelevad SA-s Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus. Nemad hakkasid oma tegevusi planeerima umbes kümme aastat tagasi, kus nad seadsid eesmärgiks luua juurde üle 4000 uue töökoha. Praeguseks on reaalsed tulemused olemas. Minu mäletamist mööda alustas eelmisel aastal tööd robotkeevitusseadmeid tootev ettevõte. Praegu peaks kolm-neli ettevõtet tegelema hoonete ehitusega ja paari-kolme ettevõtjaga on läbirääkimised pooleli. Seega ei pea näiteid kaugelt otsima. Ida-Virumaa on oma piiriäärset asendit edukalt hakanud realiseerima.
Kuidas investoreid sellesse plaani kaasata? Mida me ise saaksime teha, et ettevõtjad Võrumaale tuleksid?
Esmalt on vaja kaupa, mida pakkuda. See tähendab kommunikatsioonidega varustatud heas asukohas maa-ala. Teisalt on vaja oskuslikult ja läbimõeldult müügiga tegelda. Väga oluline on kohapealne igakülgne abi ettevõttega seotud asjaajamises, olgu selleks ehitaja leidmine, töötajate leidmine, piiriga seotud protseduurilised küsimused jne. Ühesõnaga — igakülgne abi vastavalt õigustele ja võimalustele.
Kuidas saaksid riik ja omavalitsused ettevõtjaid aidata?
Kindlasti tuleb nutikust üles näidata. On olemas mitmeid võimalusi niinimetatud piirkonnaturustuseks. Mõned võimalikud tegevused on meil kavandatud ka hiljuti allkirjastatud kolme riigi ühisprojekti käigus. Ennekõike on tegevused seotud kohtturundusega ehk piirkonna müümisega nii ida kui ka lääne investorite suunal. Ent seda kõike tuleb teha, sest millise omavalitsuse juht saaks rahul olla sellega, et elanike arv väheneb, koole suletakse, postkontorid kaovad, pangaautomaate tõmmatakse koomale?
Kas viga pole mitte selles, et seadusega pole kohalikule omavalitsusele pandud ülesannet ettevõtlusega tegelda?
Kõike ei saa ega peagi seadusega sätestama. Ka minu ülesannete hulka ei kuulu selliste asjadega tegelemine, aga jätta kasutamata need võimalused, mis maavanemal on, oleks kurjast. Tavalisel inimesel puuduvad mehhanismid midagi taolist teha ja seda isegi siis, kui tal on suurepärased mõtted. Minul on võimalik Tallinnas erinevatele ustele koputada ja probleemiga tegelda. Samasugune seis on ka kohalikel omavalitsustel – keegi pole korraldusi jaganud, aga keegi pole ka ütelnud, et ärge tehke. Tegemine sõltub inimesest ja tema soovist kas midagi ära teha või lihtsalt kulgeda.
Võrumaal on tegutsenud arenguagentuur. Millised on tulemused? Millist rolli ta selles ambitsioonikas projektis mängib või mängima hakkab?
Hetkel tellib ettevõtluse arengu agentuur poole töökoha ulatuses investorteenindusega seotud töid. See võimekus on väga madal. Meie eesmärk on tõsta selle organisatsiooni võimekust siin Võrumaal ja saada rahastus vähemalt kahe inimese palga näol, üks ida ja teine lääne suunas. Vaja on sihikindlalt Võrumaad tutvustada (messidel, näitustel, Eesti kogukondades välismaal, isiklike kontaktide kaudu jne), teisalt on oluline Võrumaa ettevõtjate toodangu või teenuste tutvustamine.
Üsna levinud on arusaam, et Võrumaal ei jätku juba praegu kvalifitseeritud tööjõudu. Kuidas on võimalik kindlustada kaadriga uusi töökohti?
Ka tööjõupuuduse aruteludega olen kokku puutunud. Meil on kutsehariduskeskus, kus õpib pea 800 õpilast. Igal aastal lõpetab hulk noori selle kooli ja nad lähevad tööle. Kui siin sobilikku tööd leida pole, siis minnakse mujale. Koos sellega rajatakse ka mujale kodu ja luuakse pere. Teiseks on kujunenud arusaam, et kõik inimesed soovivad Tallinna minna. Olen veendunud, et palju on ka neid, kes sooviksid hoopis siia kolida. Sama seis on ka paljude nende inimestega, kes praegu väljaspool vabariiki leiba teenivad. Mitte kõik ei taha seal olla ega sinna jääda. Kui on olemas konkurentsivõimelise palgaga töökoht Võrumaal, siis pole vaja käia Soomes või mujal tööl. Ei tohi olla nii, et elame lihtsalt teadmises, et iga päev lahkub piirkonnast üks inimene ja midagi pole võimalik selle olukorra muutmiseks ette võtta. See on ju tüüpiline lihtsama tee valik! Minu valikud on teised ja ma ei kavatsegi alla vanduda.
Võrumaal on madalad palgad, seepärast minnakse mujale tööle. Milliseid lahendusi selles osas näete?
Hea küsimus ja tõesti raske probleem, mida pole võimalik kiiresti lahendada. Turumajanduses ja eriti avatud turu puhul määrab kauba hinna turg. Ka tööjõud on kaup (ei kõla just väga inimlikult, aga nii on). Võtame ilmekaks näiteks meie taluturu. Keegi ei maksa maasikate eest rohkem, kui turul hind selleks päevaks kujunenud on. Kui maasikaid jääb vähemaks ja ostjaid on palju, siis kohe hind tõuseb. Uued ettevõtted tekitavad paratamatult suurema nõudmise tööjõu järele. Ka Soome palgad ei ole sündinud üleöö, need on selliseks kujunenud aastate jooksul. Me peame sellele teele astuma ja esialgu konkureerima Tartu, Tallinna ja teiste piirkondadega.
Kurb, aga tõsi on see, et praegu pole Võru taluturul võimalik maasikate eest Soomes kehtivat hinda küsida, aga sellele teele on vaja asuda, kui tahame Soome elustandardit.
Kas selle ettevõtmisega hiljaks pole jäädud?
Võrumaalt on välismaale kolinud või tööle läinud hulga noori. Selliste probleemidega oleks pidanud tegelema juba kuus-seitse aastat tagasi ja ma olen kindel, et praeguseks saaksime siis juba reaalsetest tulemustest rääkida. Aga paraku on seis selline, nagu ta on, ning me peame tegutsema sellelt lähtealuselt, millel seisame.
Kas võiks lühidalt kirjeldada, kuidas tööstusalade projekt sündis?
Siia ametitoolile asudes oli minu jaoks selge, et taoline olukord, kus iga päev lahkub piirkonnast üle ühe inimese, toob endaga kaasa ridamisi probleeme. Olgu nendeks siis koolide sulgemine, kuna lapsi lihtsalt pole, või päästekomandode koomale tõmbamine jm. Mida vähemaks jääb piirkonnas tarbijaid, seda rohkem viiakse erinevaid tegevusi siit minema. See omakorda halvendab erinevate teenuste kättesaadavust ja teeb piirkonna vähem atraktiivsemaks. Nii peame ise olema nutikad ja otsima lahendusi, et taoline olukord pöörata tõusuteele. Oodata ning loota kellegi teise peale, kes asub kusagil kõrgel ja kaugel ning võiks tulla meid aitama, ei anna tulemusi. Käised tuleb ikka endal üles käärida ja mitte loota ainult regionaalpoliitika peale. Kui me ise endid aitame, siis aitavad meid ka teised. Eelnevast teadmisest tulenevalt hakkasin otsima lahendusteid, mis aitaksid siia meelitada investeeringuid, tänu millele luuakse uusi töökohti, sest seda meil just vaja ongi. Üks lahendusteedest on tööstusalade ettevalmistus, aga mitte ainult. Ettevõtmisi seoses töökohtadega on meil teoksil teisigi, aga nendel teemadel räägiks täpsemalt järgmistel kordadel.
Igal projektil on ilmselt mingi konkreetne ja mõõdetav eesmärk. Mitu uut töökohta planeerite lähiaastatel selle projekti realiseerimisega maakonda luua?
Et meil on palju õppida praktikutelt Ida-Virumaal, siis saame oma tegevustes mõningaid möödalaskmisi vältida ja see annab meile võimaluse kiiremini seatud eesmärkide poole liikuda. Olen veendunud, et 1000 töökohta Võrumaale luua on sihikindla tööga täiesti võimalik. Ent see eeldab väga head koostööd ennekõike omavalitsustega, sest aeg töötab paraku meie kahjuks ja kogu ettevõtmine pole just kergete killast.
Kindlasti võib paljudelt Võrumaa tuleviku pärast muret tundvatelt inimestelt oodata häid ettepanekuid. Kas ja kuidas oleks võimalik kõigil huvitatutel infot saada ja kaasa rääkida?
Asjalikke inimesi, kes on valmis kaasa mõtlema ning nõu ja jõuga aitama, on. Pärast hiljuti ilmunud artiklit Võrumaa Teatajas võttis minuga ühendust mitu ettevõtjat. Olen alati valmis leidma aega, et rääkida igaühega, kes soovib Võrumaale töökohtade loomisele ning meie elu edendamisele kaasa aidata.
Olete maavanemana ametis olnud kolm aastat ja kui silmas pidada käesolevat tööstusparkide projekti ja töökohtade teket, siis on tegu Võrumaa kõigi aegade suurima projektiga. Kuidas õnnestus nii lühikese ajaga selline hiigelprojekt ette valmistada?
Vaadates inimeste lahkumist maakonnast on selge, et tegemist on murettekitava probleemiga. Lahkujatele pole võimalik tõkkeid luua, küll aga on võimalik mitmete ettevõtmistega luua võimalusi heaks eluks siin, Võrumaal.
i
KALLE KEVAD
