Seejuures on 15 rahvaliitlast Riigikogus ja meie neli ministrit Vabariigi Valitsuses etendanud mitte väiksemat kui kolmandikulist osa mõlemas koalitsioonis. On ju meie valitsemisalad ? praegu rahandus-, regionaal-, põllumajandus- ja keskkonnaministeerium ? võtmevaldkonnad Eesti tervikliku, säästliku ja tasakaalustatud arengu tagamiseks, sh kindlasti ka EL-i tugifondide kasutamises, muutmaks Eesti euroliidu elu- ja keskkonnastandarditele vastavaks riigiks.
Eesti tuli hästi toime oma liitumiseelsete kohustustega ning on nüüdseks kaks ja pool aastat olnud Euroopa Liidu ja NATO liige. Sammude õigustatust ja sujuvust näitab püsivalt kõrge EL-i toetusprotsent ühiskonnas.
EL-i toetus- ja arendusfondide kasutamises võistleb Eesti Sloveeniaga esikoha pärast. Juba lõpetatud või käsil on miljardeid kroone maksvad ja kõiki Eesti paiku puudutavad jäätmemajanduse, veevarustuse ja kanalisatsiooni, NATURA-alade, maamajanduse, teedeehituse, kutsehariduse ja haiglate moderniseerimise projektid. Ministeeriumidel on tihe ja ladus koostöö maavalitsuste ja omavalitsusliitudega, linnade ja valdadega. Elukeskkond ja arenguvõime paranevad kõikjal, võimalused tasakaalustuvad.
Majandus kasvab, moderniseerub ja kohandub kiiresti
Kahtlemata areneb riik viimastel aastatel kiiresti eeskätt kõigi oma inimeste pingutuste ja EL-i avaramate võimaluste toel. Kasvavad majandus ja sissetulekud, veelgi kiiremini kasvavad inimeste valikuvõimalused ja nõudlikkus ? mõistagi eeskätt oma riigivõimu suhtes. Raske on isegi öelda, kas üle kümne protsendi aastas paisuva majanduse kasv on kiirem kui Eesti inimeste nõudlikkuse kasv oma elukorralduse ja riigivõimu suhtes.
Erapooletule ja asjatundlikule vaagijale-hindajale peaks Eesti areng aastatel 2003?2006 rohkem rõõmu pakkuma kui kriitikaks põhjust andma. Tööpuudus on asendumas tööjõupuudusega, palgad, pensionid ja toetused kasvavad kiiremini kui eelmistel aastatel, kiiremini isegi kui majanduse tootlikkus. Ka ?okiteraapiast enim räsitud maaelu ja põllumajandus on toibunud. Praeguseks maale jäänud vintsked inimesed edendavad jõudsalt Euroopa üht tõhusaimat (loe: madalate tootmiskuludega keskkonnasäästlikku ja puhta toodanguga) põllumajandust, samuti aga paljusid muid maamajanduse, sh alternatiivpõllumajanduse harusid. Aktiivne on külaliikumine sadades paikades, edeneb ühistegevus.
Metsa- ja kalamajanduses on loodusressurss kasutusel taastumisvõime piiril, samas on varude kasutus üha paremini kontrollitud ja rikkumised vähenenud; töötlemisvõimsused on ajakohastatud ja ületavad loodusvarusid, üha rohkem kasutame importmetsa ja -mereande, eksporti läheb järjest suurema lisandväärtusega lõpptoodang.
N-ö veduriks majanduskasvule on ehitusbuum, mille tormitsemises (nõudmine ületab ehitusvõimsusi, hinnad kasvavad kiiresti) peame positiivse kõrval märkama ka ohtusid Eesti majanduskasvu jätkuvusele.
Vahelduva eduga areneb kergetööstus, kohandudes globaalse konkurentsiga eeskätt odavapalgalisest kiiresti arenevast Idast.
Infoühiskonnana on Eesti kiiresti edenenud ja heal tasemel. Teadmispõhist majandust sooviksime ometigi kõik märksa rohkem, riigieelarve eraldiste suurendamise kõrval on siin võtmeküsimuseks erakapitali ja ettevõtete senise kesise osaluse suurenemine.
Majanduskasvu tulemust jagame euroliidu toel solidaarsemalt
Riigieelarve on viimase nelja aastaga kasvanud 1,8-kordseks. 2007. aasta tulude mahuks on kavandatud ligi 76 miljardit krooni, kuludeks 75 mld, reservi 1,1 mld kr. EL-i eelarvest saame tuleval aastal kasutada juba 8,5 miljardit krooni, maksta tuleb meil sinna 2,2 miljardit, seega ületab saamine maksmise ligi neljakordselt. Märkusena, et paljuräägitud Eesti turu liitumiseelsest ühepoolsest avatusest tulenev suhkru üleliigse laovaru tasu nelja aasta aastamakse on seejuures 135 miljonit krooni ehk 1,5% meile EL-ist eraldatavast summast.
Oluline on, et valdkonnad, mida meie eelmised paremkreenis valitsused poliitikas ja eelarves alatähtsustasid, on praegu tähelepanu keskmes.
Niisiis oleme nelja aastaga näiteks peretoetused oma kolmes peamises vormis ? peretoetus ise, vanemahüvitis ja tulumaksusoodustus maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest ? kahekordistanud, kogumaht tänavu 3 mld krooni. Lisaks oleme perede maksukoormust leevendanud kõigil maksuvaba miinimumi kahekordistamisega.
Pensione oleme tõstnud palkade kasvust kiiremini ehk nelja aastaga samuti kahekordseks. Tuleva aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 345 krooni, jõudes peaaegu 3500 kroonini.
Rahvaliidul on kindel kavatsus jätkata lasterohkema, harituma ja ühtehoidvama, regionaalselt tasakaalustatuma ja keskkonda säästva Eesti edendamist. Teame, et Eesti algab kodust ning seista tasub kiiresti areneva ja võrdsete võimaluste Eesti eest.
Jaanus Männik,
Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees
