Võrdõigusvoliniku kantselei on alustanud esimest korda inimeste nõustamist ka maakondades. Kui seni on volinik võtnud inimesi nõustamiseks vastu vaid Tallinnas, siis sellest aastast saavad ka teiste maakondade elanikud parema võimaluse spetsialistiga silmast silma oma murest rääkida. Homme on võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper Jõgeval.
Nõustamisele oodatakse eelkõige neid, kes on kogenud, et neid on tööelus või muus olukorras asetatud ebasoodsamasse olukorda nende soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, vanuse, nahavärvuse, usutunnistuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu.
Mari-Liis Sepper tõi mõned näited enamlevinud probleemidest. “Võite pöörduda juhul, kui te saate viletsama töö või vähem palka või ei võeta teid üldse tööle seetõttu, et olete lapsevanem või teil on perekondlikud kohustused. Nõu saamiseks võivad pöörduda ka mehed, kellesse tööandja suhtub halvemini just seetõttu, et nad on lapsevanemad. Näiteks tuleb ette, et tööandja ei taha lasta meestöötajat lapse haigestumise puhul hoolduslehele.
Samuti saab võrdõigusvoliniku juurest nõu, kui kedagi tõrjutakse tema vanuse või puude tõttu, näiteks kui inimene ei saa seetõttu tööd või on teenused sellised, et neid ei saa puude tõttu kasutada. Ka sellisel juhul, kui inimene kasvatab puudega last ja tööandja suhtub temasse seetõttu halvemini, väljendugu see töötingimustes, palgas, koolitusele pääsemises, tööülesannete jagamises vms. Voliniku poole tasub pöörduda ka vene, ukraina või mõnest muust rahvusest inimesel, keda just rahvuse tõttu halvemini koheldakse kui näiteks eestlast,” rääkis ta.
Igaüks vajab personaalset nõuannet
Kui probleemi on kirjeldatud, annab volinik kõigepealt hinnangu, kas seadus keelab sellise kohtlemise, mis on inimesele osaks saanud. Olenevalt olukorrast, on olemas mitmesuguseid võimalusi õigusi kaitsta. Volinik saab ise asja uurida, nõuda tööandjalt või teenusepakkujalt välja dokumendid ja selgitused. Töövaidlustega saab selle pinnalt minna edasi töövaidluskomisjoni või kohtusse.
“Iga inimene vajab oma personaalse looga personaalset nõu. Selleks me nõustamist korraldamegi. Kõige keerulisematel juhtudel ning kui see on vajalik, saame aidata inimesi kohtusse pöördumisel, ka advokaadi palkamisega,” kinnitas Sepper.
Voliniku poole võivad kõigepealt pöörduda ka tema pereliikmed, töökaaslased, alati ei pea seda tegema ise.
“Ametliku uurimise jaoks on siiski vaja kannatanu enda nõusolekut. Küsida võib julgelt ja oma nime ei pea ütlema. Nõustamine maakondades toimub vaid ühel päeval aastas. Voliniku kantseleisse võib aga küsimustega helistada igal tööpäeval kella 9.00-17.00. Ka tööandjad ja kohaliku omavalitsuse ametnikud võivad seaduste paremaks mõistmiseks meile helistada ja nõu küsida,” ütles võrdõigusvolinik.
Et nõustamine toimub esimest korda maakondades, võib tulla rääkima ka lähedasega juhtunust või aastaid tagasi aset leidnud diskrimineerimisest. Voliniku kantseleis kaardistatakse inimeste kokkupuuteid diskrimineerimisega.
Põhjuseks hoiakud ja eelarvamused
Esimene nõustamine oli võrdõigusvolinikul Jõhvis. Sealsed probleemid muust Eestist kardinaalselt ei erine. “Ühe nõustamispäeva pinnalt ei tahaks suuri üldistusi teha, kuid julgen arvata, et kõikjal Eestis on inimeste teadlikkus madal nii oma õigustest, avalikest teenustest, millele neil õigus on, kui ka asutustest, kust saab küsimuste või murede korral abi. Kõikjal Eestis esineb ebavõrdset kohtlemist kõigi eelnimetatud tunnuste tõttu (sugu, rahvus, vanus jne). Loomulikult on puuetega inimestel hoopis teistsugused mured ja ebavõrdse kohtlemise kogemused kui näiteks venekeelsel elanikkonnal, väikelaste emade kogemused erinevad seksuaalvähemuste esindajate diskrimineerimise kogemustest. Nende kogemuste algpõhjus on aga sama – hoiakud ja eelarvamused,” nentis Sepper.
Oma õigusi peaks teadma
Esimene samm on alati oma õiguste teadmine. Kui midagi juhtub, tekib konflikt või inimest koheldakse ebaõiglaselt, saab vähemalt läbirääkimiste teel enda eest seista. Kui see ei anna tulemusi, tuleb otsida abi professionaalilt.
“Võrdse kohtlemise põhimõtte kohta tuleks teada, et samaväärses olukorras olevaid inimesi tuleb kohelda võrdselt.
Aga on ka keerulisemaid juhtumeid – kui äriühing peab kulusid kärpima ning koondamiste pärast peab tööd ümber korraldama, ei tohi tööülesandeid ümber jagades eelistada meestöötajaid. Samuti ei tohi töötajatel vahet teha rahvuse pinnalt. Või kui seda tehakse, siis peab selleks olema põhjus, mis välistab rahvuse tõttu diskrimineerimise kahtluse,” lisas volinik.
Selle aasta jooksul jõuab võrdõigusvolinik ka Tartusse, Põlvasse ja Paidesse. Maakondlik õigusnõustamine toimub projekti “Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni” raames, mida rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.
HELVE LAASIK
