Vooremaa vald – sellel nimel on idee

Korraldasime juulis neljapäevase festivali, kahel päeval peeti ühiselt nõu. Kuulates David Vseviovi suurt pilti ajaloost ja maailmast, Ene Sööti tutvustust 150 aastat tagasi asutatud ning siin ja sealpool järve edukalt tegutsenud Kuremaa vallast ning Jõgeva vallavolikogu liikme Hardi Pergi haldureformi viimaseid uudiseid, hakkasid kuremaalased ise omakeskis seda õiget ja südamelähedast omavalitsust defineerima.

Arutasime rahvaga viit eri varianti ja suurima (25 häält 52-st) toetushääle sai mõte minna edasi üheskoos Laiuse ja Palamusega. Võitjana väljus sellest Vooremaa vald, mis sai 30 häält 47-st toetushäältest viie erineva nominendi hulgast. Nii sündis meie kandis Vooremaa valla idee.

Kohtumine Soome targaga Riias

Olin paari aasta eest Lätis VASABi (Vision and Strategies Around the Baltic Sea) tööseminaril. Koosviibimisel rääkis Soome teadlane Tomas Hanell Aalto ülikoolist oma uuringu tulemustest. Selles töös analüüsiti euroinvesteeringute tõhusust ja mõjusust eri piirkondadesse ning lõppjäreldus oli meie jaoks kurb: maalt ja väikelinnadest kaovad investeeringutele vaatamata töökohad ja inimesed. Elu areneb ainult neis linnades, kus on tõsised kõrgkoolid. Süveneb trend, kus lihtsad tööd teeb masin. Tõstsin käe ja küsisin otse, milline võiks olla lootus, et elu jääb alles mõnes maapiirkonnas? Teadlane mõtles minuti, võttis lonksu vett ja ütles tõsiselt. Reaalseid variante on kokku neli:

  1. Kui teil on piirkonnas maavarad, mille kaevandamise ja väärindamise kompetents on ainult teil. (Peale kruusa ja turba vist midagi muud väärtuslikku siinkandis ei ole?)
  2. Kui teil on väga hea elukeskkond ja te olete tunnisõidu kaugusel ülikoolikoolilinnast, mis areneb, siis teie piirkonnast võiks saada hea “magala”. (Oleme ju tunni kaugusel Tartust!)
  3. Turism. Siin hakkas ta naerma. Saime aru, et see on üldine stampvastus bürokraatidel. Seal on võimalik raha “põletada”, kuid teenimine on keeruline. Siis ta tõsines. Kui turismiga sisuliselt tegeleda, siis võib teenida küll, sest siseruumides töötav “tark töökoht” linnas on stressis ja vajab puhkust. (Seda oleme ka Kuremaal tähele pannud. Inimesed tulevad linnadest närvilistena ja lahkuvad naeratus näol. )
  4. Väga hea ja nutikas strateegiline planeerimine, mille tulemuseks on eelduste loomine ettevõtluse arendamiseks, see loob töökohti. (See on keeruline, sest kohalik, sageli praktikas esinev “konnatiigi poliitika” kraakleb tihti ja ei suudeta olulisi eesmärke sõnastada ning ühist tegevuskava kokku leppida.)

Need olid neli reaalsemat võimalust teadusmehe arvates.

Haldusreformi tont käib mööda maakonda

Läks mõni aasta mööda ja Eestis võttis maad haldusreformi kampaania. Mis on meie piirkondlikud arengueeldused, et konkurentsivõimet suurendada ja hakata vastu Soome targa poolt tutvustatud masendavatele järeldustele?

Tõmbekeskus ja tõmmatavad keskused. Meie kodukanti tõmbavad täna kolm keskust.

Soome ja teised välisriigid. Aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed leiavad täna hõlpsasti tööd Soomest, Norrast kuni Austraaliani.

Tallinn ja Tartu. Lapsed ja noored lähevad kahe suurlinna koolidesse ja jäävad hiljem sinna.

Haldusreformi käigus on oht ääremaastumiseks, raha läheb keskusesse, meie piirkond ei ole uues volikogus enam esindatud, kaob ühine kogukonnatunne ning mingi suurema eesmärgi saavutamiseks hajub fookus.

Ühised eesmärgid. Kui Soome targa mõtted meie kandi jaoks lahti mõtestada, siis võib sõnastada eesmärgid, mis sobivad ühinevatele küladele.

Piirkondlikke Vooremaa minikeskuste arendamine. Sellega saaksime ühest “tõmbavast keskusest” Jõgeva näol eemalduda. Soome ja ülikoolilinnadega on keerulisem. Ühelt poolt me anname ära noori ja ettevõtlikke elanikke, teisalt peame nuputama kas vastukaaluks saame neist samadest keskustest meelitada siia pered, kes hindavad tingimusi “Vooremaa magalas” ning saavad ise hakkama Tartus või üle Eesti tööl käimisega. Ühesõnaga – püüame ise saada ka tõmbavaks “magalaks” hästi hakkama saavate ja looduskeskkonda hindavate perede segmendis.

Elukeskkonna arendamine. Vooremaa sildi all koostöö mõne reklaami ja kinnisvarafirmaga ehk võimaldab turunduse Tartu suunal käivitada, et kutsuda seal töötavaid inimesi Vooremaale “magama”. Samas kohalikud teenused nagu lasteaiad, koolid, kultuuri- ja sportitegevused on asjakohased arendamiseks, sest nii kohalikud kui Tartus või mujal tööl käivad inimesed vajavad mõnusat elukeskkonda.

Uude valda jääb viis või kuus rongipeatust ja nende ümber tasub mõelda elamuehitusele. Kaarepere uus ümbersõit oli hea, sest nüüd saab siitkandist Tartusse umbes viis minutit kiiremini. Uued kiired rongid koos remonditud raudteega on toonud meile Tartu ca 10 minutit ja Tallinna ca 30 minutit lähemale.

Vooremaa asulatel on mõnusalt paks kultuurikiht ja positiivsed kogemused turismi arendamisel. Siin tuleks üheskoos koos erasektori tegijate ja mõne turndus- ja turismifirmaga arendada turismitooteid. Kett, mille lülideks on Jääajakeskus, Elistvere loomapark, Vudila, Luua, Paunvere, Kuremaa ja Endla raba, pakub võimalusi tulu teenimiseks. Turismiga seoses võiks uuel vallal olla kaks alaeesmärki – meelitada kliente siia elama ning teenida raha nii omavalitsusele kui erasektorile.

Sisulisi konkurentsieeliseid loov strateegia

Asjalik strateegiline planeerimine, mis toob mõne töökoha lisaks. Selleks on vaja juhtimise stabiilsust ja mõnusat koostööõhkonda.

Viimane jääaeg jättis meie kanti üsna ainulaadse ja kauni looduskeskkonna maha, mida oleks patt kasutamata jätta. Oleme siin hulga sarnase suuruse ja pika ajaloo ning paksu kultuurikihiga asulad, kellele eeltoodud eesmärgid võiksid sobida ja tuua kasu. Ühesõnaga Tartu “tarkade töökohtade” magama meelitamiseks, turistidele teenuste müügiks ja kohalikele mõnusaks ühtekuuluvustunde arendamiseks oleks Vooremaa oma võimalustelt üks parimaid. Tuleb töötada välja turundusbränd – Vooremaa ja seda müüks Vooremaa vald.

Töötades juhtimiskonsultandina olen tükk aega nuputanud, kuidas sellise valla juhtimine võiks toimida, et toetada omavalitsuste võimekust … ja tagada ühtlasem piirkondlik areng. Üks idee tekkis, mida julgen paberile panna. Loodavas uues vallas on kaheksa küllalt sarnase suurusega minikeskust:

Igal piirkonnal on volikogus oma esindaja. Võimaluse korral toetaksin kolme inimest piirkonnast. Volikogu istungid on selliselt korraldatud, et iga piirkond võõrustab volikogu järjest, tekitades vallas paremat ühtekuuluvustunnet.

Vallavalitsus võiks koosneda piirkonna ühest esindajatest, kelle saadab minipiirkond või piirkond ise.

Valla asutuse spetsialistid on suuremate piirkondade vahel jagatud. Mõte on selles, et igas piirkonnas oleksid mõned valla töötajad ka eestvedava iseloomuga.

Vallavanem paikneb füüsiliselt oma piirkonna kontoris, kuid tänu eestvedavale rollile on hästi liikuv.

Külaseltsidel läbi kogukonnakogu on uue valla struktuuris oma koht. Nemad otsustavad oma piirkonna initsiatiivide üle. Nii läheb finants- kui ka inimressurssi rohkem õigesse kohta. Sest mida mina oskan öelda, mida Torma või Kaarepere inimesed peaksid tegema ning natuke närvi ajaks küll kui Luua või Vaimastvere inimesed ütlevad ja otsustavad, kuidas me Kuremaal peaksime toimetama.

Rahade jagamine ja eelarve koostamise põhimõtted. Rahade jagamine oleks seotud piirkonnast laekuva maksutuluga või siis piirkonna elanike arvu suurusega. Ehk ükski piirkond ei saaks elada „teiste arvel“. Üheskoos määratletakse eelnevalt ära ülevallalised objektid. Pool eelarvest kulub ülevallalise ühisstandardite tagamiseks (teedevõrk, lasteaiad, koolid) ning pool!? eelarvest saavad kohalikud inimesed ise suunata. Midagi sarnast nagu Tartus on kaasav eelarve täna. Iga piirkond peaks nuputama, kuidas saada elanikke juurde, et suureneks maksutulu, millega oleks võimalik midagi teha. Idee seisneb selles, et suur osa eelarvest on piirkonna enda käsutada, sest tema teab kohapeal kõige paremini kuidas ja kuhu oleks raha vaja paigutada.

Miks see kõik peaks olema hea?

*Meil oleks eesmärk või suund, mille nimel üheskoos tegutseda.

*Meil oleks toimiv detsentraliseeritud juhtimine.

*Tekivad piirkondlikud initsiatiivrühmad.

*Suureneks kogukonna juhtimise maht ning areneb asjalik tööõhkkond, mida on strateegilise juhtimise tarvis vaja, et suuremaid eesmärke saavutada.

KAIDO VÄLJAOTS

blog comments powered by Disqus