Ühe vanima turismiettevõtte, juba 15 aastat tegutseva OÜ Äksi Puhkemaja juhatuse liige Kalev Raudsepp tunnistas, et omavaheline koostöö tõesti puudub. Äksi Puhkemajas on 30 magamiskohta. “Ma ei näe aga reaalset ühist huviobjekti, mille nimel tegutseda. Näiteks Otepääl on selleks suusahuvi. Bussireisid ei pea aga olema eesmärgiks omaette,” märkis ta.
Kalev Raudsepa sõnul teab tavaline turist seda, et Vooremaal asub Elistvere Loomapark, kus käib aastas ligi 60 000 külastajat, Tootsi-lugudega seotud Palamuse ja Kuremaa ujula ? ja rohkem eriti midagi.
Ettevõtjad ei jaga teavet
Tegelikult on laiemalt tuntud veel kalatalu Härjanurmes ning Sadala lähedal asuv Linnuse talu.
Jõgeva maavalitsuse majandusarengu juhataja Mati Jõgi nimetas lisaks veel Palamuse lähedal olevat Mokko talu, Kuremaa järve ääres asuvat Udu talu, Kalevipoja Koda Saare vallas ja Laiuse lossivaremetes korraldatavaid üritusi.
“Vooremaal pakutavad turismitooted ja -teenused on muutunud aasta-aastalt mitmekesisemaks, nagu näiteks saunamõnude nautimine ujuvsaunas Saare järvel või ka saunaakna katki laskmine Tootsi kombel Palamusel. Tasapisi on juurde tulemas uusi atraktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Vooremaa turismi arengut pidurdavaks teguriks on info halb kättesaadavus ja vähene koostöö erinevate asutuste, organisatsioonide ja ettevõtjate vahel. Turismiettevõtjad ja ka muud turismiga otseselt või kaudselt seotud asutused ei ole eriti aktiivsed levitama teavet enda poolt pakutavatest uutest võimalustest. Samas ei näidata üles initsiatiivi, et teada saada, mida ümbruskonnas veel turistidel teha ja vaadata oleks. Iga piirkonna ja ettevõtte edu aluseks peaksid olema märksõnad: ole nähtav ja tee koostööd. Selline suhtumine võimaldaks turistidele pakkuda mitmekülgsemaid puhkamisvõimalusi ja teenuseid, ahvatleks neid pikemaks ajaks koha peale jääma ning tõhustaks kogu piirkonna turismi arengut,” rääkis Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna turismispetsialist Tiia Puusepp.
Igaüks nokitseb omaette
Mati Jõgi sõnul on turismifirmade omavaheline koostöö nõrk ka sellepärast, et arvestatavaid ettevõtteid on Vooremaal üldse väga vähe.
“Paljud asutused ja ettevõtted tegelevad ühel või teisel viisil ka turismimajanduse probleemidega. Näiteks kohalikud omavalitsused, maavalitsus, turismiinfokeskus, Vooremaa Maastikukaitseala, Vooremaa Loodusekeskus jne, kuid igaüks tegutseb ainult oma eesmärkide piirimail ja kogu tervikut ei haarata,” tunnistas Mati Jõgi.
Samas on Vooremaal elavate inimeste poolt kirjutatud ka tulevikku vaatavaid projekte, kuid neid ei ole veel läbi vaadatud ega rahastatud.
Talvel saab suusatada mitmetel radadel Kassinurmes, Kuremaal, Ehaveres, Pala kandis jne, suveks pakutakse aga mitmeid jalgrattamarsruute.
Vooremaad tutvustab viis jalgrattamarsruuti
Jõgeva maavalitsuse initsiatiivil on kaardistatud juba viis jalgrattamarsruuti. Projektijuhi Tiia Puusepa andmetel peaks kogu projekt lõplikult valmima juuliks.
Marsruudid läbivad nii Vooremaad kui ka Peipsi kanti. Nendeks on: Palamuse-Saare mõis-Palamuse pikkusega 37 kilomeetrit; Jõgeva-Kuremaa-Laiuse-Endla LKA-Jõgeva 70 kilomeetrit; Palamuse-Torma-Palamuse 66 kilomeetrit; Palamuse-Elistvere loomapark-Palamuse 39 kilomeetrit ja Kodavere-Saare-Mustvee-Raja-Kodavere pikkusega 78 kilomeetrit.
Kaartidele on märgitud üle 30 puhke-, telkimis-, majutus- toitlustus- ja ujumiskoha, aga samuti parklad, apteegid, kirikud, kauplused, postkontorid, internetipunktid, vaatetornid, muuseumid, matkarajad ja mitmesugused vaatamisväärsused.
Kalev Raudsepp märkis, et Eestis on sadu selliseid jalgrattaradasid. Jõgevamaal saab matkata ka jalgsi, näiteks Endla ja Alam-Pedja looduskaitsealadel.
RAIVO SIHVER
