Vooremaa toimetus alustas uut aastat Palamuse koolipingis

Maakonnalehe Vooremaa toimetus alustas oma 2020. aastat Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolmuuseumi klassitoas. Vaatasime üle Eesti hariduselu tähtsamad verstapostid, tutvusime viiekümneaastaseks saanud „Kevade” mängufilmi tegelaskujudega ja lõpuks võis igaüks vastavalt oma südametunnistusele kirjutada endale Palamuse kihelkonnakooli lõputunnistuse. Peale selle panime kirja soovid alanud aastaks, mis on nüüd teie ees.

VOOREMAA


Aasta tagasi uue aasta soove kirja pannes alustasin sellest, et me kõik õpiksime rohkem väärtustama aega. See algab iseenda, mitte teiste elu elamisest. Sest kui äriilmas soovitatakse alati osta maad, seda juurde ei tehta, siis sama on lugu ajaga. Ka seda me juurde ei saa.

Aja väärtus ja aktuaalsus pole muutunud. Mõelgem sellele, kui meenutame oma kallite inimestega koos veedetud aega. Hoidkem üksteist ka uuel aastal.  

Lehetoimetus tahab aastal 2020 pakkuda oma vanadele ja uutele lugejatele sellist lugemisvara, mis kutsub ootama teisipäeva, neljapäeva ja laupäeva, mil värske lehenumber lugemiseks ette võetakse. Meie lehe üks tugev külg on läbi seitsme aastakümne olnud traditsioon koondada kokku kõik põnevam ja olulisem, mis Jõgevamaal toimub. Jätkame seda ka sel aastal.

Samuti huvitavate ja tegusate inimeste tutvustamist. Olenemata sellest, kas nad elavad praegu maakonna piires meie keskel või on teistmoodi siinse kandiga seotud.

Kindlasti tahame avada lugejatele uuest vaatenurgast kaasahaaravaid teemasid ja käsitlusi sündmustest, mis kõnetasid siinset elanikkonda aastaid tagasi. Seepärast soovin uuelt aastalt, et meie senised suurimad toetajad, lehe tellijad ja lugejad, astuksid meiega edasi sama lojaalselt kui seni. Ja teiseks sooviks huvitavamat lehte tehes leida uusi tellijaid ja lugejaid.

Trükiajakirjandusel, eriti maakonnalehtedel, ei ole kerged ajad. Üheskoos suudame aga tugevamalt ja paremini edasi liikuda.

Seepärast soovin, et uuel aastal täituksid kõigi meie lugejate soovid.

TIIT LÄÄNE    

Uuel aastal soovin, et inimesed oskaksid olemasolevat enam hinnata. Seega – tunne rõõmu ka väikestest asjadest ning ära muretse asjade pärast, mida sa niikuinii muuta ei saa. Ära kaota rõõmsameelsust, ole alati positiivne.

URVE VIKAT

Uue aasta soovidel on vähemalt kaks mõõdet. Ühiskondlikus plaanis soovin, et oskaksime rõõmu tunda vabadusest olla ise. Iseolemisest, väljendada omi mõtteid ja mitte peljata, et teeme üht või teist ainult selleks, et kellelegi meeldida. Ühesõnaga julgust, sest ainult julged on tõeliselt vabad ja vabadus on selle aasta märksõna – möödub ju varsti 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest, mis on peaaegu meie kõigi ühine asi. Kas me oskame väärikalt hoida oma vabadust ja milleks see meid tegelikult  kohustab.

Ka meid ümbritsev, meie keskkond on oluline ja muutub üha enam olulisemaks. Mitte ainult metsade intensiivne majandamine pole probleem. Probleem on ennekõike meie endi hoiakud looduse ja ümbritseva hoidmisel.

Ma leian, et ei tasu välja naerda noori, kellele me maailma pärandame. Me keegi pole igavesed ja seda võiks ka alanud aastal teadvustada. Nagu ütles mu sõber, õigeusupreester isa Andreas: „Lastega on vaja hästi läbi saada, sest nemad valivad meile vanadekodu.”

Isiklikus plaanis soovin, et mu pere oleks hoitud ja leib laual. Laste kasvatamine on tõsine tegevus, töö, kui soovite ja seda ei saa teha hooletult ja hoolimatult.

Loodan, et  neid kahte soovi on võimalik ühendada – olla julge ja et leib on laual.

„Andku jumal tervist, ülejäänu ostame,” kõlab Armeenia vanasõna. See kehtib ka põhjamaises kliimas, kui sügavamalt järele mõelda. Tegelikult on meil kõigil üsna hästi. Ühiskond on õppinud üksteisega rohkem arvestama. Seda näitab kasvõi suur annetajate hulk, kui keegi ikka tõsises hädas on.

Kui riik ei saa miskil põhjusel hakkama, tulevad kodanikud appi. „Küsida tuleb, mida mina riigile andnud olen, mitte mida ma riigilt saanud olen”, kui parafraseerida president Kennedyt.

Usun, et ka selliseid hoiakuid tuleb üha enam juurde.

INDREK SARAPUU

Soovin, et inimesed julgeksid uuel aastal rohkem elada enda südame ja reeglite järgi. Et oleks meelepärane ja huvitav töö, et märkaksime üksteise tähelepanemist. Et meil oleks ikka rohkem toredaid hetki pere ja lähedastega ning et jätkuks tegutsemistahet ja häid mõtteid.

Soovin kõigile edukat, huvitavat, õnnelikku ning armastust ja küllust täis aastat!

MERLE LINTS

Soovin, et uus aasta tooks uue kevade ning see ei mööduks jälle liiga ruttu. Et antaks aega olla ja ringi vaadata ning tunda heameelt, et hing sees. Ning seejärel riburadapidi suvi, sügis, talv, nagu ikka, las nad meie rõõmuks keerlevad.

MARIKA KULLAMAA

Sellel aastal loodan, et poliitikud enam ei kakleks, vaid oleksid üksteise vastu poliitiliselt korrektsed ja viisakad. Siis ei pea peaminister Jüri Ratas kogu aeg vabandama.

Ühtlasi soovin kõigile tervist, siis on ju kõik hästi. Kui on tervist, siis tuleb ka kõik muu –  õnn ja armastus. 

LEA PÄID

Soovin oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele hingerahu, armastust ja hoolimist. Märkame ja hoiame üksteist!

KRISTEL ÕIM

Uuelt aastalt ootan enim teineteise mõistmist ja toetamist. Eelmine aasta tõstatas päevakorda valusad teemad, nagu peredes lokkav lähisuhtevägivald ja sissepoole elatud murede kuhjumine, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Olgugi et kõik võimalused olukorra parandamiseks on olemas, jääb mõnikord puudu tahtest, oskusest abi küsida või seda vastu võtta.

Seega tahaks loota, et ehk oleme sel aastal paremad: pöördume muredega kohe, ärme oota, et need kuhjuksid. Anname kohe teada, kui kuuleme vastaskorterist sõimu või peksu, ärme jäta abivajajat üksi. Ei eakaid ega neid, kes muremõtetega kimpus. Hoolime teistest rohkem, siis hoolitakse rohkem ka meist.

Samuti tahaks loota, et kolm valda leiavad ühise keele ning hakkavad koos tegutsemisele mõtlema nii põnevaid kultuuri- kui ka spordiüritusi korraldades. Loodetavasti jätkub kolmel vallajuhil jõudu ja tahet vallaelu arendada ja teistega koostööd teha.

KERTTU-KADI VANAMB

Istusin vana aasta viimastel hetkedel diivanil, kass kõvasti süles ja panin tähele, et seekord oli sõda kõvasti väiksem kui mullu. Jah, ma olen nende hulgast, kellele see ei meeldi. Ära keelama ilutulestikku ka ei kutsu. Lihtsalt loodan vaikselt, et ehk läheb nüüd moest.

Mõtlesin, et kas inimesed tõesti on vahepeal targemaks saanud. Soovin väga, et sõbralikku tarkust tuleks meile kõigile juurde. Mitte nagu kitsa tekiga, kui ühel soe, siis teine puhta ilma.

Eelmisel aastal sai mõeldud, et mis need valimised ikka nii väga teevad, lakume pärast valimisvõitlust natuke haavu ja elame edasi. Päris nii see siiski ei ole. Öeldud halvad asjad jäävad alles. Sellepärast soovin tõsiselt, et me oma õiguse taga ajamise ja poliitilisele või muule vastasele koha kätte näitamise asemel jätaksime sagedamini suu hoopis kinni.

Las ta siis arvab pealegi valesti. Küll hiljem, veidi helgemas meeleolus, saab ka lahkarvamusi viisakalt siluda. Sest pärast tõsist kismat on koostöö ja leppimine veel raskem tulema.

Ja soovin, et ei peaks enam avalikuse ees üles astuvalt täiskasvanult kuulma lauset: „Aga vaadake, mis nemad teevad!“

See kõik oli nüüd küll teemast, mida ma ei taha. Aga mida ma tahan, et teil oleks võimalik tunda ennast sama hästi kui mina, toppides nina oma armsa kassi pehme kasuka sisse, nuusutades kassi puhast lõhna ning kuulates vaikset nurrumist.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus