Loodetavasti võib talvetu aastaajaga leppida ning hakata ootama kevadet ja jooksuhooaega. Seda enam, et järjekordse Vooremaa poolmaratonini (VPM) on jäänud vähem kui pool aastat.
Et liikumisest pakutavast rõõmust osa saada, tasub aktiivse eluviisiga algust teha esmalt kõndides. Kui kõnnidistantsid muutuvad liiga lihtsaks ja tekib soov pisut rohkem pingutada, tasub tasapisi lisada treeningule jooksulõigud. Näiteks võib sörkida järjest kaks minutit ja seejärel kõndida kaks minutit. Kõndimist intervallide vahel ei pea sugugi häbenema, see aitab paremini taastuda ja kehal optimaalselt treeninguga kohaneda.
Ajapikku, kui keha jooksmisega harjub, võib teha pikemaid jooksulõike ja neid minuti kaupa pikendada, kuni tunned, et jõuad kogu distantsi joostes läbida.
Esimese kuu aja jooksul võiksid nädalasse mahutada 3–4 jooksutreeningut. Alusta 20-minutilisest treeningust. Joostes mõõdukalt, jälgi, et saad jooksu ajal sõbraga vabalt rääkida, siis on jooksutempo optimaalne. Kui sõpra käepärast pole, püüa öelda näiteks viiesõnaline lause.
Nagu iga hea asja ja uue algusega, tuleb ka jooksmisega alustamisel hoida kainet meelt ja tegutsemislusti. Kindlasti peaks jätma endale puhkepäevi taastumiseks, teisalt peaks koormus olema regulaarne. Ideaalne on alustada rütmis, kus üks päev on trenniks, teine puhkuseks (aktiivseks). Suure koormusega ja kohe liiga pikki distantse võttes tekib väsimus lihastes ja liigestes ning kaob rõõm uue trenni ootusest.
Kui võimalik, vali jooksmiseks pehme pinnas. Kui metsarajad on veel liialt märjad, siis proovi staadionil. Asfaldil joostes võid alustajana anda kehale liiga tugeva löögikoormuse ning tekkiv kehatunnetus võib hirmutada. Kui keha harjub, ei tundu asfaldil joostud kilomeetrid nii koormavana.
Soovitus on mitte süüa kaks tundi enne jooksmist ning joomise pärast peaks muretsema pikematel distantsidel. 20 minutit füüsilist aktiivsust ei nõua vahele joogipausi, küll võiks pikematel treeningutel olla vesi käepärast. Kui pistma hakkab, tee paus, jaluta, hinga rahulikult sisse ja välja. Alusta jooksmist taas, kui hingamine on taastunud ning pisted lõppenud.
Tee lisaks jooksmisele vastupidavust ja jõudu toetavaid harjutusi, nagu kükid, väljaasted. Ära unusta keha keskosa ja ülakeha. Püüa leida mõni süvalihaseid tugevdav harjutus, mis aitaks jooksust tuleneva löögilise koormusega lülisambal ja liigestel toime tulla. Peale selle mõned kätekõverdused või ülakeha lihaseid toniseerivad harjutused.
Ja mis kõige tähtsam – tee seda kõike jälle ja rõõmuga. Kui rõõm kipub kaduma, siis püüa välja selgitada, miks ja kuhu see kadus ning tegutse vastavalt.
Miks mitte teha seda kõike teadmisega, et plaanid eeloleval sügisel läbida Vooremaa poolmaratoni.
Maiu Veltbach,
VPM meeskonna liige
