Vooremaa poolmaraton kulgeb mööda imelisi vaateid

„Vaated ja olustik imelised“, „Ilusate vaadetega huvitav rada“, „Kiire jooks sügisesse“ on vaid mõned hinnangud Vooremaa poolmaratoni läbinud jooksusõpradelt.


Järgmisel pühapäeval kolmandat korda toimuva Vooremaa poolmaratoni on jooksuhuvilised kindlalt leidnud ja oma kalendrisse paigutanud. „Huvitav rada, hea korraldus ning teenindus on märksõnad, mille nimel korraldajad eelkõige pingutavad,“ sõnas Vooremaa poolmaratoni peakorraldaja Reine Koppel.

Kuremaa lossi eest startiv jooks läbib imeliste vaadetega sügisesel Vooremaal mitmeid tähelepanuväärseid kohti

 Üle Vooremaa tipu

Kuremaa järve kaldalt algav tõus lõpeb vana tuuleveskiga. Läbi terviseradade kulgeb trass mööda Laiuse kirikust ning üle Vooremaa kõrgeima tipu – Laiuse voore. Seda ei maksa jooksjatel siiski liigselt karta, kuna tegemist on kõigest 144 m üle merepinna ulatuva künkakesega.

Vaatamata sellele on Laiuse mäele jõudes ülimalt raske hingamisrütmi säilitada. Lisaks tõusumeetritele põhjustab seda hingemattev vaade sügisestes värvides loodusele.

Rajaäärselt tähistuselt on võimalik märgata kohta, kus on mõõdetud senine Eesti külmarekord 43,5 kraadi. Just niipalju näitas termomeeter Jõgeval 17. jaanuaril 1940. Möödudes Betti Alveri majamuuseumist jõuavad jooksjad Jõgeva alevikku. Endise Jõgeva mõisakompleksi hoonete vahelt üle Pedja jõe silla paistab jooksjatele finiš Eesti Taimekasvatuse Instituudi peahoone kõrval.

„Juba esimest jooksu korraldades oli mõte lisaks huvitavale rajale anda võimalikult palju teada ka meie kodukohast,“ ütles jooksu peakorraldaja Reine Koppel. „Kuigi rada on vahelduva rajakattega ja mitmekesise profiiliga, joostakse siin suhteliselt kiireid aegu.“

Korraldajate sõnu kinnitavad kahe toimunud jooksu võiduajad. 2017 võitis Rauno Laumets ajaga 1:12.33,1 ja möödunud aastal 1:12.58,4. Maraton 100 analüüsi tulemusel on isiklike rekordite püstitamisel Vooremaa poolmaraton väiksemate jooksude kategoorias esikolmikus. Eelkõige võimaldab mõõdistatud raja kiiresti läbida valdavalt langev ja kõvakattega raja teine pool. Kõndides või matkates on oodatud kõik huvilised läbima 16-kilomeetri pikkust suures osas poolmaratoniga kattuvat rada. Samal ajal poolmaratoniga toimuvad Jõgeva alevikus 3,2 km pikkune Viie Silla jooks ning lastejooksud. „Varem on olnud kaugemalt tulijaid, kus pereisa on poolmaratoni distantsil, ema läbib 3,2 ja lapsed osalevad lastejooksudel“ rääkis Reine. Sportlikku tegevust jätkub erinevas vanuses ja vormis spordisõpradele.

Rauast taotud medalid

„Sel aastal korraldasime ka viis virtuaaljooksu etappi pikkusega 5–16 kilomeetrit. Ehk saab mõni jooksusõber just 16-km virtuaaljooksu etapi läbimisest julgust poolmaratonil osaleda,“ oli Reine lootusrikas.

Korraldustiim on väga tähtsaks pidanud jooksu igas mõttes kohaliku eluga sidumist. „Eks väikestes kohtades kipub nii olema, et kui ise midagi ei tee, siis ka midagi ei toimu,“ sõnas Reine Koppel. Lisaks kohalikele korraldajatele ning vabatahtlikele on püütud jõudumööda tutvustada ja väärtustada kohalikke tegijaid. Kahe esimese poolmaratoni keraamilised medalid valmistas käsitööna Jõgeva vallas elav kunstnik Erika Aasa. Teatavasti on Jõgeva vallas olnud savitööstus juba alates aastast 1886.

Selle aasta medalid taob sõna otseses mõttes rauast välja Pööra külas tegutseva Metsahansu Sepipaja sepp Risto Siil.

Korralduse igakülgse hea taseme saavutamiseks on hädavajalik kaasata toetajaid ning tegijaid kaugemalt. Nii nagu varem, on ka sel aastal Vooremaa poolmaratoni kiirematele auhindadeks väärt käekellad Goldtime’ilt. Janukustutamise eest hoolitseb jätkuvalt A. Le Coq. „Aitavad Jõgeva vald, Kultuurkapital ja kohalikud ettevõtjad, kuid suure osa energiat ja aega panustavad siiski kohalikud vabatahtlikud,“ lausus Reine Koppel.

Korraldajate sõnul on Vooremaa poolmaraton tulnud selleks, et jääda. „Tahame teha nii, et jooksjatel oleks hea ja huvitav ning kohalikele peaks jooksuvõistlus tooma elevust igapäevarutiini. Pingutame selle nimel, et suudaksime eristuda ja välja paista ülitihedas Eesti jooksukalendris. Osavõtjate saamine on teinekord keerulisemgi kui ülejäänud võistluse korraldus,“ muigas Reine.

Sel aastal osavõtjate rekordit ennustavad korraldajad loodavad näha ka järjest rohkem kaasaelajaid ja pealtvaatajaid raja ääres. Kes ise on spordiüritustel jooksnud või kõndinud, teab kui palju see kaasa aitab. Olulist infot ja registreerimisvormi leiad lehelt www.vooremaamaraton.ee.

DAVID VOSMAN

blog comments powered by Disqus