Kalakasvataja Raivo Puurits laskis eluskala veoks kohandatud veoauto paakidest, kuhu aereerimisseadmed hapniku pumpavad ja süsihappegaasi eemaldavad, järve ääres vannidesse. Kogus kaaluti ja kalurid Kalle Bruus, Mati Kärmas, Tõnu Anton, Mati Evert ja Allan Bruus koos keskkonnateenistuse ja Vooremaa maastikukaitseala spetsialistidega viisid uusasukad järve mööda laiali. Saadjärv sai 29 400, Kaiavere 22 000, Kuremaa 11 200 ja Prossa järv 1100 noorkala.
?Kalavarude rikastamisel on väga oluline regionaal-majanduslik tähtsus. Et Vooremaal oleks lisaks põllupidamisele võimalik ka kalapüük. Meie kauneid järvi on vaja muuta atraktiivsemaks ja angerjas suudab sellele kindlasti kaasa aidata. Prossa järvel pole küll olulist kalamajanduslikku tähtsust, kuid juba teist aastat laseme siia väikese koguse maime. Sellel on teaduslik eesmärk, sest Võrtsjärve limnoloogiajaama teadlased katsetavad ja uurivad, kuidas taastub Prossa kalavaru pärast järve ummuksis olemist,? selgitas Jõgevamaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves.
Angerja teekond
Imepisikesed ja läbipaistvad klaasangerjad jõuavad meieni Inglismaalt. Varasemal ajal lasti miljonid pisipojad kohe suurde vette, kus neist aga valdav enamik kohe hukkus. Statistiliselt sai kalavarude rikastamise plaan küll täidetud ja ületatud, kuid püügikalu ei tulnud juurde kuigi palju. Nüüd kasvatatakse kalamaimud enne ümberasustamist suuremaks ja elujõulisemaks. Pealegi pidavat ettekasvatatud angerjad jääma paiksemaks. Kalateadlased on uurinud, et Võrtsjärve lastud angerjamaimud jõuavad ka Vooremaale. Mullu tehti Kuremaa järvel proovipüüke ja määrati angerjate vanust. Teadlased selgitasid, et angerjate vanus langeb täpselt aastatesse, mil Vooremaa järvedesse kalu ei asustatud, kuid angerjaid lasti Võrtsjärve.
Väljamaal nõutakse väikest angerjat
Raivo Puuritsa sõnul läheb ÖÜ Triton PR basseinides tänavu Jõgeva-, Viljandi-, Pärnu-, Harju-, Võru- ja Saaremaa järvedesse 600 000 ettekasvatatud angerjat, 300 000 jääb aga edasi kasvama. ?Kala kasvab sellel aastal hästi ja saan teha oma erialast tööd, mitte tegeleda vahendamisega, mis mullu kujunes riigiametnike poolt minule pealesunnitud tegevuseks. Ütleme nii, et riigihankelepingu hilinemise tõttu läks minu töö mitteloomuliku rada,? märkis Raivo Puurits ja arvas, et on vähe tõenäoline, et saan poest tema kasvatatud angerjaid. Ta selgitab, et majanduslikult pole mõttekas kasvatada angerjaid raskemaks kui 200-250 grammi. Eesti turul aga nõnda väikest kala ei taheta, aga näiteks Hollandis on ta leidnud sellisele kalale hea ja piiramatu turu. Vooremaa järvedest püüti eelmisel aastal paar tonni angerjaid.
Maimud mööda järve laiali
Kalur Kalle Bruus viib Saadjärve noorangerjaid juba neljandat korda. Esimesed viis tuhat kalakest asutasid nad siia oma kulu ja kirjadega, järgmiseid on rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus. ?Heameel, et algusest on saanud asja. Kuigi kogus on küllalt väike, kiidame suuri ja väikeseid ametnikke, kes on pannud käe alla projektile, et meie vetes kasvaks angerjaid,? kiitis kalur Kalle sellal, kui Allan Bruus tüüris järjekordne maimulastiga praami avavee poole. Kogenud kalurid teavad, et noorkalu pole mõtet ühte hunnikusse lasta, ikka hajutada ja leida koht, kus nad saaksid pugeda lindude ja suuremate kalade eest hõlpsamini peitu.
Üleeile järve lastud noorangerjatest võib saada püügikala alles viie-kuue aasta pärast.
ARDI KIVIMETS
