Sel nädalavahetusel 35. korda toimuv Mardilaat (Martin markkinat) muudab Helsingis Läänesadama lähedal asuva kultuurikeskuse Kaapelitehdas taas eesti käsitöö, toidu, kirjanduse ja muusika oaasiks. Igal aastal on laada peakülaliseks üks Eesti piirkond. Sel aastal on tähelepanu keskmes Vooremaa ja Peipsimaa. Oma kultuuri, toitu, käsitööd ning ettevõtlust ja vaatamisväärsusi tutvustavad Jõgeva, Tartu, Mustvee ja Peipsiääre vald.
Tuglase Seltsi korraldatavast Mardilaadast on saanud paljudele sündmus, mil algab jõuluootus, ja koht, kust hangitakse jõulukingid, kohtutakse sõpradega ja nauditakse head kultuuriprogrammi. Laat on populaarne nii soomlaste kui ka Soomes elavate eestlaste seas ja sinna tullakse terve perega kogu päevaks. Mardilaat on suurim Eestit tutvustav sündmus, kus käib tavaliselt 15 000 külastajat.
Kartulitest kultuurini
Laupäeval avab ürituse pidulikult Jõgevamaa juurtega kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju. „Ma püüan tekitada huvi Soome ja Jõgevamaa vastu kultuurilise ühisosaga. Igal juhul on see üritus hea võimalus end kahe päeva jooksul nähtavaks teha ja muusikud annavad Jõgevamaale ja Peipsiveerele oma hääle. Kindlasti pole seda üritust pärast haldusreformi nii lihtne koordineerida, aga see on ka hea praktika korraldajatele. Igal juhul on põhjanaabrite pilk kahe päeva jooksul meie kandil,” kinnitas kirjanik.
„Tihti küsivad soomlased, kust on pärit meie hea maitsega kartulid, siis ma räägin alati Jõgeva sordiaretusjaamast,” lisas ta.
Sama tähtis kui laadamelu on Mardilaada kultuuriprogramm. „Palamusel on sündinud meie kuulsamaid filmimehi Theodor Luts, kelle filmi „Noored kotkad“ näeb ka Mardilaadal, samuti Arvo Kruusemendi filme „Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“. Kindlasti räägin ka Betti Alverist ja Mati Undist, kes on Jõgevamaalt pärit. Ja meie vabaduselaulikust Alo Mattiisenist. Tema laule esitab laadal Jõgeva muusikakooli tütarlasteansambel. Laadalisi rõõmustab ka Jõgeva rahvamuusikaansambel Tuustar. Kahjuks pole kohal Avinurme käsitöömeistreid, aga selle eest musitseerib Avinurme puhkpilliorkester, kus professionaalid mängivad koos harrastusmuusikutega,” lubas kirjanik.
Olulised vanausulised
„Püüan päeva sisse juhatada ka nii, et turistid leiaksid tee meie kanti. Et nad avastaksid rikka kultuurimaastikuga Palamuse kõrval ka Luua, meie metsahoidmise ja loodusturismi kõrgkooli ja Luua haruldase pargi. Soovin, et soomlased avastaksid Peipsi ääre kultuuri, Sibulatee, vene vanausuliste rikka kultuuri. Oluline on ka selle teadvustamine, et Euroopa ja NATO piiri ääres, mis kulgeb mööda Peipsit, on nii võimas kultuur, mis on iseenesest kaitse riigile. Arvan, et nüüd, kui räägitakse palju pagulastest, võiks mõelda sellele, et vene vanausulised, kes meile üle 300 aasta tagasi tulid, on maailma parimad pagulased, kes rikastavad eesti kultuuri tänini,“ rääkis Imbi Paju.
Koidula saali laval toimuvad nädalavahetuse jooksul põnevad vestlused. Tarja Halonen ja Enn Kunila räägivad kunsti tähendusest kultuurielus, uued suursaadikud Harri Tiido ja Timo Kantola analüüsivad Eesti ja Soome rolli maailmas, Valdur Mikita ja Janne Saarikivi teemaks on läänemeresoome identiteet ning Reet Aus ja Stella Soomlais jagavad oma kogemusi kestliku disaini loomisest.
Muusikalise meelelahutuse eest hoolitsevad laadal Helsingi eestlaste sega- ja lastekoori kõrval Svjata Vatra ning Vooremaa ja Peipsimaa kollektiivid. Kinokambris saab näha Vooremaalt pärit kirjanike Oskar Lutsu ja Mati Undi teostel põhinevaid filme.
„Oma kultuurimaastiku üle peab uhke olema, sest on, mille üle uhkust tunda,“ kinnitas reedel Helsingisse suundunud Imbi Paju.
KERTTU-KADI VANAMB
