Vooremaa esimene aasta 13.-17. juuni 1989

14. juuni kui leinapäeva puhul avaldas Vooremaa partei ja valitsuse pöördumise Eestimaa rahva poole. See lõpeb sõnadega: “Mäletades eesti rahva ohvreid ja meenutades Eestimaale traagiliste sündmuste algust, langetame Pika Hermanni tornis poolde vardasse meie sini-must-valge rahvuslipu. Olgu 14. juuni ühtaegu leina ja mõtiskluste, enesepuhastuse ja südametunnistuse, aga ka taasärkamise ja lootuse päevaks.”

Rajooni Rahvarinde volikogus käib mõttetöö, kuidas  maaelule vunki juurde anda. Tulevad meelde ajad, mil koolmeister oli maal kõige olulisem intelligent ja inimese kasvataja.

Nii et kui koolmeistrid nõusse saab, siis jõuame IME asjades ja ka uue maameestepõlvkonna kasvatamises jõudsamini edasi kui kõrgeilt tribüünidelt kuulda olevate prioriteedijuttudega.

Järgmisest õppeaastast kavatsetakse meie rajooni kahele õpetajale ja kolmele õpilasele aktiivsuse ja rahvusmeelsuse eest tunnustust jagada. Et moodsatel aegadel suure au juurde ka rahad käivad, on ära otsustatud, et koolmeistrid saavad kumbki pool tuhat rubla.

Õpilastega on asi keerulisem. Välja on pakutud mõte kooliaasta kestel välja makstavast stipendiumist, mis teeks igale kolmest valitust 300 rubla. 

Siinmail käib nüüd väliskülalisi õige tihedalt. Ka suhteliselt noor Talunike Liit astub välissidemete sõlmimisel samme.

Hiljaaegu olid Jõgeva talunikel külas kolleegid Soomest.

Kirjutati alla Põllumajandustootjate KURU ühenduse,  Painio Kaleva Põllumeeste Seltsi ja Jõgeva Talunike Liidu koostööprotokollile.

Võttes aluseks meie rajoonile 1989. aastaks eraldatud sõiduautode fondi, töökollektiivide taotlused ja varasemate aastate eraldused, otsustati 104 sõiduauto jaotamine töökollektiividele, sõja- ja tööinvaliididele ning Suure Isamaasõja ja Afganistani sõja veteranidele.

13. juunil täitis rohukuiviste valmistamise ülesande Pajusi kolhoos. Plaanitud 300  tonni rohujahu tegi ära neljaliikmeline töövõtubrigaad.

Ülevaate koostas Herbert Sööde</span>

blog comments powered by Disqus