Firma hetkel ainus kuduja (teine on lapsepuhkusel) Siiri Ratassepp koob kangastelgedel kahes eri suuruses vaipu: väiksemad on 60 x 140 ja suuremad 95 x 200 cm. Materjaliks on naturaalsest lamba- ja kitsenahast lõigatud ribad ning tugev puuvillane lõimelõng. Nahajääke on hangitud Soomest, Rootsist ja koguni Hispaaniast, aga viimasel ajal üha rohkem ka Eestist. Ning lisaks tavalise ja mägilamba- ning kitsenahale on kasutatud ka hõberebase- ja küülikunahka: terve vaiba kudumiseks need Siiri Ratassepa sõnul vähese vastupidavuse tõttu hästi ei sobi, küll aga saab pika hõljuva karvaga naharibasid kitse- või lambanaha hulka kududes hästi efektse pinna.
“Kõik need kaheksa vaipa, millele ma küüliku- ja rebasenahka hulka olen kudunud, on kohe ära ostetud,” ütles Siiri Ratassepp. “Ka see vaip, mille presidendipaar Kasepää kalalaadal meilt ostis, oli rebasenahaga.”
Tõepoolest: kui Ingrid ja Arnold Rüütel kalalaadal lõunaeine lõpetasid, siirdusid nad toidutelgist otsejoones Voore Vaibakoja leti juurde ning ostsid pikema jututa ühe vaiba ära. Ju olid neil head “luurajad”, kes olid kursis nii presidendipaari huvide kui ka pakutava kaubaga.
Peaaegu igavene
Mustrit ei koo Siiri Ratassepp vaipadele sisse kavandi järgi, vaid sobitab ise käepärast oleva materjali kokku ja improviseerib.
“Musta naha kotte on meil terve seinaäär täis,” ütles Siiri Ratassepp, “ent üksnes sellest tuleksid sünged ja igavad vaibad. Värvitud nahk on aga defitsiitsem.”
Siiri sõnul on tal aja jooksul musta, valge ja naturaalse pruuni kõrval kasutada olnud sinakashalli, lillat, rohelist jne materjali.
“Tänavusel Paunvere väljanäitusel ütles üks ostja, et need olevat ülbed vaibad,” naeris Siiri. “Ma ei tea küll, mida ta sellega mõtles, aga mulle tundus, et mitte midagi halba.”
Mis inimesi Voore Vaibakoja vaipade juures kõige enam hämmastavat, olevat see, et need on mõlemalt poolt ühtviisi ilusad ja karvased ? tänu sellele, et Siiri nahariba enne lõimelõngade vahele pistmist spiraaliks keerutab. See liigutus on tal juba nii “käpas”, et sõrmed hakkavad kättesattunud nahariba automaatselt spiraaliks keerutama ka siis, kui vaibategu parajasti käsil polegi.
Suurem vaip kaalub Siiri sõnul tervelt seitse kilo, ent on see-eest ka peaaegu igavene, sest materjal on vastupidav ja vaiba mõlemad pooled kasutatavad. Lisaks sellele on Voore vaipadel mitmeid muid kasulikke omadusi: näiteks ei kogu need endasse tolmu, sest villakiududes leiduv lanoliin ei lase tekkida staatilisel elektril. Samuti on neil baktereid hävitav ja rahustav toime ning nad neutraliseerivad veesoonte mõjusid.
Meeldib endalegi
Kui Eestis on Voore Vaibakoja kaup ainulaadne, siis Soomes on karusnahast vaipade kudujaid mitmeid. Sealt sai niisugust toodangut andva firma käivitamise idee ka OÜ Estcarpet tegevjuht Annela Ribelus. Kuigi ta praegu elab Tartus, pani ta vaibakoja käima just Voorel: see on tema lapsepõlvemaa, kus ta inimesi ja olusid tunneb. Esialgsetest korrusmaja korteris paiknenud ruumidest koliti tänavu augustis Saare vallalt üüritavatesse ruumidesse endises rahvamajas.
Esialgu turustas Eesti-Soome ühisettevõte ka kogu oma toodangu Soomes, siis aga kaotasid soomlastest osanikud asja vastu huvi ja firma plaanitses oma tegevuse lõpetada.
“Panimegi materjali ja kangasteljed aasta algul müüki ja koondasime ka töötajad, ent kuna ostjaid ei leidunud ja töötajatele uut tööd ka mitte, siis otsustasime käesolevast sügisest jätkata,” ütles Annela Ribelus.
Kuna toodang ei ole suur ? vaid 10-12 ruutmeetri jagu vaipu kuus ? ei ole selle turustamiseks ka teab mis keerulist süsteemi vaja. Piisab paari poodi müüki andmisest (Tartus müüakse Voore vaipu näiteks Aardla tee Vaibaeksperdis) ning laatadel ja kohapeal, st vaibakojas müümisest.
“Laatadel käimise kogemus näitab, et meie vaipade kõige agaramad ostjad pole mitte välisturistid, nagu võiks arvata, vaid nii kolmekümnendates eestlannad,” ütles Siiri Ratassepp.
Küllap on selles vanuses naiste hulgas siis kõige rohkem neid, kes selliste naturaalsest materjalist vaipade väärtust hinnata oskavad ning kelle teenistus ka vastavalt vaiba suurusele 800- või 1600-kroonist väljaminekut kannatab.
“Mulle endale väga meeldib neid vaipu teha,” ütles Siiri Ratassepp. Ja Annela Ribelus lisas, et kui poleks Siiri-sugust fanaatikut, oleks ta äri ilmselt juba ära lõpetanud.
RIINA MÄGI
