“Meie firmale on see paisjärv kahekümnes ja üksiti suurim, mida rajanud oleme,” ütles ASi Siimel juhatuse esimees Kalle Vikat. “Kuigi kaevame siin juba kolmandat kuud, on ikka tunne, nagu poleks me veel kuhugi jõudnud. Aga mullatööde maht on ka tohutu: 270 000 kantmeetrit, koos pinnase ümbertõstmisega koguni 480 000 kantmeetrit.”
Kaevamas on praegu viis ASi Siimel ja kaks Siimeli sidusfirma, ASi Hüdroehitus koppa, pinnase teisaldamisel on abiks viis buldooserit ja viis-kuus veoautot, külmunud pinnase purustamiseks on kohale toodud hüdrohaamer.
Paisjärv tuleb umbes kaks ja pool kilomeetrit pikk, kõige laiemast kohast sadakond meetrit lai ning keskmiselt 2,9 meetrit sügav. Praegu kaevataksegi järvesängi kõige laiemat osa, kuhu tuleb ka väike saareke.
“See on kõige problemaatilisem koht, sest pinnas on siin kõige turbasem,” ütles ASi Siimel töödejuhataja Rein Tamm. “Kaevata saab siin praegu üksnes tänu sellele, et maa on külmunud.”
“Praegu peamegi keskenduma nendele töödele, mida maa sulades enam teha ei saa,” lisas Kalle Vikat.
Külm teeb järvekaevamisel mõned asjad lihtsamaks, mõned jälle raskemaks. Jaanuarikuiste külmalainete ajal tuli näiteks tehnika öö läbi käimas hoida, muidu poleks neid hommikul miski väega käivitada suudetud.
“Mehed on meil tublid ja saavad rasketele tingimustele vaatamata hästi hakkama,” kiitis Kalle Vikat. “Töö tellijaga ehk siis Saare vallavalitsusega on koostöö samuti väga asjalik ja vastastikku mõistev. Näiteks kahele Hüdroehituse kopajuhile, kel kodud Võrus, oleme valla abiga kohapeal ajutise eluaseme saanud.”
Natuke keerulisem on suhelda kinnistuomanikega, kelle maadele järvesängi kaevatakse (kui vallale kuuluv biopuhasti ümbrus välja arvata, hakkabki järv paiknema eramaadel): kuigi kõigiga on kirjalikud lepingud sõlmitud, võib pisiasjades siiski erimeelsusi tekkida. Ent siiamaani on needki lahendada suudetud.
Sügavust jätkub
Paisjärve kaldad tulevad Kalle Vikati sõnul erineva kaldega. Järsemad kaldad tulevad näiteks sinna, kuhu on kavandatud vähkide elupaigad. Külakeskusse, Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse juurde tuleb liivakaldaga supelrand, külalistemaja lähedusse on aga juba kaevatud kaks tiiki, mis kraavide kaudu paisjärvega ühendatud. Lisaks sellele ehitatakse mõni aasta tagasi valminud biopuhastile välja uus survetorustik ning rajatakse järve alumisse otsa paisregulaator.
“Paisregulaatori rajamine tõotab paraku tulla keerulisem kui arvasime,” tõdes Kalle Vikat. “Kui pakkumise tegime, olid geoloogilised uuringud paigas, kuhu regulaator kavandatud, veel tegemata, kuna sinna polnud lihtsalt võimalik ligi pääseda. Uuringute käigus ilmnes aga, et selles kohas on päris paks vesiliiva kiht.”
Enne kui tööd lõpetatakse, kaevatakse Levala silla ette settebassein: see püüab kinni lendsette ega lase paisjärve alumist otsa ummistuda. Kuna järvel on piisavalt suurust ja sügavust, ei peaks seda ootama eelmise, veel nõukogude ajal Kullavere jõele rajatud paisjärve saatus.
“Too järv tehti hirmust maaparandusobjektide kahjustamise ees liiga madal, ent kasvas seetõttu peatselt hoopis kinni,” ütles Kalle Vikat.
Muudab mõtteviisi
Ökopaisjärve rajamiseks sai Saare vald möödunud aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel viis miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi raha. Poolteist miljonit lisab sellele Saare vald ja 700 000 krooni eraettevõtja, täpsemalt Voore külalistemaja haldav AS Berg Hotellprojekt.
?See, et paisjärve ehitus paikkonda mõned miljonid juurde toob, on tegelikult köömes, olulisem on, et see muudab kohalike elanike mõtteviisi ning paneb nad uskuma, et nende kodupaik on arenemisvõimeline,? väitis Saare vallavanem Jüri Morozov. “Kuigi midagi ilusat siin veel vaadata pole, on mõni kole asi, näiteks võsa ja biopuhasti jääkreostus, jõeluhalt juba kadunud.?
Vallavanema sõnul aitab paisjärv küla kompaktsemaks muuta. Näiteks Voore külalistemaja, mis varem külakeskusest vaadatuna justkui metsa taha jäi, muutub nüüd küla loomulikuks koostisosaks.
?Hea meel on mul sellegi üle, et saime tänu heale pakkumisele anda selle mahuka töö oma maakonna firmale,” ütles Jüri Morozov. “Suurte linnade suured firmad võidavad tavaliselt küll konkursid, ent piirduvad enamasti vaid kasumi taskussepistmisega, lastes töö tegelikult teha ikkagi kohalikel firmadel. Nii saavad pügada mõlemad: nii tellija kui ka tööde tegelik teostaja.?
Valmima peab paisjärv lepingu järgi tänavuse aasta novembriks. Kuigi ilm võib töögraafikusse oma korrektiive teha, ei ole praegu veel pessimismiks põhjust.
RIINA MÄGI
