Kui meestest vanem, Endel Ant, on teinud puutööd juba aastaid, siis noorem, Jarmo Kivimurd, on seda ametit õppinud samas töötoas tema kõrval.
Riiulitest suitsuseatermoseni
Taburettide, laudade, riiulite ja muu sellise valmistamine mõõtude ning jooniste järgi on meestel üsna tavaline töö. Pikemat aega on nad meisterdanud aga ka päris suurel hulgal laastukorve ? nii kinkimiseks mõeldud piknikukorve maakonna külalistele kui ka mistahes otstarbega erineva suuruse ja kujuga punutisi. Viimasel ajal on tulnud pidevalt teha Kalevipoja mõõkasid, mida siitkandi külalistele kingitakse. Aga mehed on teinud ka näiteks Voore külalistemaja jaoks põdra- ja sokusarvealuseid ja suure suitsuseatermose. Viimatimainitu on suur puidust nõu, mis fooliumiga vooderdatud ja kuhu terve siga ära mahub. Kõike, mida meisterdatud, ilmselt üles lugeda ei jõuakski. Aeg-ajalt tuleb ikka käsile võtta midagi sellist, mida varem pole juhust teha olnud.
Tööd saavad meistrimehed harilikult aktiviseerimiskeskuse juhataja Märt Jallakase kaudu. Nii tuli viimati valmis teha ka vitriinid Kalevipoja muuseumile, sellised eripärased, joonise ja kirjelduse järgi. “Niisuguseid tegin elus esimest korda,” näitab Endel Ant värviruumis värske laki järele lõhnavat valmistööd. Äsja on ta aga tulnud ülakorruselt juhataja ruumist uue töö joonisega, mida kaks meest ühel nõul uurima asuvad.
Kui aga vähegi vaba aega juhtub olema, nuputavad meistrimehed ise midagi uut välja. Nii need mini-piknikukorvid, laastutehnikas peegliraamid, eripärased toolid-taburetid ja muud sellised asjad sünnivadki. Vahel kasvõi juba seepärast, et laua- ja laastujääke on kahju lihtsalt niisama minema visata.
Tööd tuleb aina juurde
“Võtab õppust küll,” tunneb Endel Ant siirast heameelt noorest töömehest Jarmost, kellega ta paaril viimasel aastal koos töötanud on. Et noormehel puutöö vastu huvi ja selleks ka annet on, pole kahtlust. Töö edeneb tema käes hästi ja huvitavaid mõtteid tal jätkub.
Ühe viimatise suurema tööna näitab Jarmo restaureeritud endisaegset kappi. Restaureerimistööd on tulnud meestel üldse viimasel ajal teha päris rohkesti. See on aega- ja vaevanõudev, aga tulemus on hästi põnev. “Vana mööbel hakkab jälle rohkem moodi minema,” teab Endel. Siin töökojas on isegi tigudiivanit ennistatud.
“Uut tööd tuleb kogu aeg peale,” ütlevad mehed. Kõik märgid näitavad, et puutöö siin ei lõpe, pigem oleks tulevikus hoopis vaja ruume laiendada ja töölisi juurde võtta.
Igatahes on laatadel nii Palamusel, Põltsamaal, Mustvees kui mujal, kus Voorel meisterdatud käsitööd müügile viidud, nende vastu ka üpris suurt huvi ilmutatud. Peale korvide, taburettide, lõikelaudade jms on hea minek olnud ka siin tehtud tänavaharjadel.
Korvipunumine on täpsustöö
Kõigepealt tõmbavadki töötoas tähelepanu laastukorvid, mida on terve virn: suuri, väiksemaid ja päris pisikesi erineva kuju ja otstarbega. Tuntust kogunud piknikukorvide kõrval on sibulakorvid, südamekujulised karbid jne. Jarmol edeneb punumistöö juba õige hästi. Endli “firmatööks” on saanud sellel alal vahest kõige enam peegliraamid, millest kõige suurem on läinud Tartusse. “Korvipunumine on väga täpne töö,” ütleb Endel.
Omaette kunst on juba ainuüksi laastude saamine, millest korve tehakse. Laastu tuleb tõmmata käsitsi ja täie jõuga spetsiaalse laastuhöövliga. Viimane on Endli enda tehtud, sest sellist tööriista pole kusagilt osta võimalik.
VAIKE KÄOSAAR
