Voore mänge on plaanis korraldama hakata kaks korda aastas. Tänavused Voore talimängud on kavas pidada 17. märtsil Voorel.
“Praegu on kõige olulisem, et lund juurde tuleks ja suusarajad sisse saaks ajada,” ütles Saare valla sporditöö spetsialist Anne-Ly Võlli. “See, kas rajad tulevad metsa vahele või uue ökopaisjärve äärde, sõltub ilmast. Metsa vahele radade tegemine oleks natuke kindlam variant, sest seal ei tuiska need nii kergesti kinni, paisjärve ääres oleks aga pealtvaatajail tunduvalt huvitavam. Ka valgustatud suusarada tuleb tulevikus just järve äärde.”
Ettepanek üheksale
Voore mängudel osalemiseks otsustati teha ettepanek kõigile Vooremaa ja Peipsi piirkonnas asuvatele Jõgevamaa omavalitsustele, keda on kokku üheksa. Viis valda ? Saare, Torma, Pala, Tabivere ja Palamuse ? on oma jah-sõna juba öelnud. Kui Pala välja arvata, siis olid nende esindajad algatuskomisjoni koosolekulgi kohal. Kasepää ja Jõgeva valla ning Jõgeva ja Mustvee linnaga kavatsetakse veel läbirääkimisi pidada.
“Nende valdadega, kus on ametis spordijuht, on lihtne: kõik asjad saab tema kaudu ajada,” ütles Anne-Ly Võlli. “Teistes valdades tuleb otsida muid aktiviste, käia suuremates ettevõtetes selgitustööd tegemas jne. Usun, et saame rahva kokku. Ja ega esimesel korral peagi mänge veel väga suureks ja rahvarohkeks ajama, peaasi, et saaks traditsioonile jälle eluvaimu sisse.”
Talimängudel on plaanis võistelda ühtekokku kaheksal alal. Sisealad, nagu korvpall ja male-kabe, peetakse Voore koolis. Mängudele on oodatud kõigis osalevates omavalitsustes elavad inimesed ja nende mujal õppivad lapsed.
“See, et Voore mänge taastama hakatakse, on väga tänuväärne,” ütles Jõgevamaa Spordiliidu Kalju tegevjuht Uno Valdmets. “Piirkondlikud mängud annavad võimaluse jõudu ja osavust proovida ka neil, kes pole tippsportlased, vaid lihtsalt harrastajad. Pealegi aitavad sellised mängud kaasa küünarnukitunde tugevnemisele: minnakse ju välja oma valla au kaitsma.”
Küsimusele, millega Kalju Voore mänge toetada kavatseb, vastas Uno Valdmets, et põhiliselt organiseerimiskogemuse, kohtunike leidmise ja muu seesugusega. Rahastama peaksid üritust aga osalevad vallad ise.
“2000-3000 krooni, mis vallad näiteks Põltsamaa jõe mängude puhul välja käivad, pole omavalitsusele ju teab kui suur raha,” ütles Valdmets. “Kõiki maakonna omavalitsusi hõlmavaid spordimänge toetab aga Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.”
Mitte “linnukese” pärast
Nõukogude ajal Jõgeva rajoonis peetud kolmedest piirkondlikest mängudest osutusidki kõige elujõulisemaks Põltsamaa jõe mängud, mis ilma pikema pausita tänini toimunud. Pedja jõe ja Voore mängud läksid siis, kui kadusid neid üleval hoidnud majandid ja asutused, paraku hingusele.
“Siis, kui suurmajandid ja paljud muud nõukogude-aegsed ettevõtted kadusid, polnud omavalitsustel veel nii palju jõudu, et piirkondlike mängude korraldamine endi õlule võtta, nüüd saavad nad sellega aga suurepäraselt hakkama,” arvas Valdmets.
Kolmapäevasel koosolekul viibinud spordiveteranid Raimund Kokk, Vello Kana ja Vello Päll meenutasid, kuidas korraldati Voore mänge ühismajandite ajal. Esimesi suvemänge peeti 1974. aastal, talimänge 1980. aastal. Omal ajal olid piirkondlikud mängud väga populaarsed ja rahvarohked, ent neil saavutati ka väga häid sporditulemusi. Päev lõppes alati sportlaste ühise peoga, kus paremad said kätte autasud.
“Voore mänge korraldati rahva rõõmuks, mitte aga lihtsalt “linnukese” kirjasaamiseks,” ütles Saare vallavanem Jüri Morozov.
RIINA MÄGI
