Möödunud nädalavahetusel peeti Voore külas 32. Eesti jahimeeste kokkutulek, kuhu kogunes umbes neli tuhat jahindusega seotud inimest, kes lisaks pidutsemisele said juurde ka teadmisi ning võrdlesid üksteise oskusi erinevatel võistlustel.
Eesti Jahiseltsi korraldatud jahimeeste kokkutulek osutus ootuspäraselt väga rahvarohkeks. Eestis on jahipidamine üsna levinud ning meie jahimeestel on ka väga vedanud, kuna siin on niivõrd liigirikas loodus ja jahti saab pidada väga erinevatele loomadele ning lindudele. Kokkutulekul pandi ka proovile Eesti jahimeeste laskmise ja söögi tegemise oskused, tutvustati alternatiivseid jahipidamise võimalusi ning võisteldi sportmängudes.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts rääkis, et jahipidamine on lisaks trofeedele ja liha saamisele ka väga vajalik looduse kasutuse ning reguleerimise osa, millest jahimehed peavad lugu ning võtavad jahil käimise kohustuste hulka ka looduse eest hoolitsemise. “Jahindusel on kolm sammast: bioloogiline pool, mis hõlmab loomade arvukuse piiramist, majanduslik pool, ehk siis jahpidamise saadusteks olevad liha ja nahad ning kolmandaks on sotsiaalne pool, mis ühendab jahindusega tegelejaid ning üheks näiteks sellest on ka praegune kokkutulek,” rääkis Tõnis Korts.
Propageeriti vibujahti
Jahimeeste mõttetalgutel nõustuti, et Eesti jahindus on üsna heal järjel. “Kui ma rääkisin ühele Saksa kolleegile, kui palju suuri metsloomi, näiteks põtru ja sigu me Eestis aastas laseme, siis ta arvas, et ma valetan. Nendel peetakse seal põhiliselt pardi- ja rebasejahti. Suuremaid loomi neil enamasti lasta ei õnnestu,” ilmestas Eesti jahinduse seisu Viljandi Jahiseltsi liige, kuid lisas, et sellise liigirikkuse säilimise jaoks tuleb Eesti jahimeestel ka kõvasti vaeva näha.
Talle sekundeeris ka legendaarne Jõgevamaa jahimees Vahur Sepp, kes utsitas jahimehi piirama väikekiskjate arvukust. Jõgeva jahimees Urmas Välba sõnas, et praegu tuleks piirata ka kobraste arvukust, kes tammide ehitamisega palju kurja teevad. “Kobrast on üsna raske jahtida, sest ta on äärmiselt ettevaatlik loom. Teda oleks hea küttida vibuga, kuid vibujaht pole Eestis kahjuks lubatud,” kommenteeris Välba.
Kuigi vibuga Eestis jahti pidada ei tohi, pühendati kokkutulekul üsna palju aega vibujahi tutvustamisele. MTÜ Mägilased, kuhu on ühinenud Eesti vibujahtijad, propageerisid kokkutulekul vibujahti ning tutvustasid varustust.
Rita-Anette Kohava, kes on ühtlasi ka Euroopa vibujahi föderatsiooni asepresident rääkis, et vibujaht on praegu maailmas tõusev trend. Eestis kõige lähemal on vibujaht legaalne Soomes ning ka Lääne-Euroopa riikides. Vibujahi eelistena tõi Kohava välja veel fakti, et linna tunginud metsloomade laskmiseks on vibu võrreldes püssiga hulga ohutum. “Püssiga laskmisel võivad tekkida ohtlikud rikošetid, mida vibunoolega ei teki. Samas on vibu vaikne relv, mis võimaldab näiteks linnas eksinud looma hääletult kahjutuks teha,” sõnas Kohava.
Kokandusvõistlusel küpsetati metsloomade ja lindude liha
Veel rääkis vibujahi ekspert, et vibuga on võimalik jahtida kopraid hõlpsamalt kui püssiga. “Kobrast jahitakse vibunoolega, millel on taga nöör. Kui vibunool kopra läbistab ning loom juhuslikult vee alla sulpsab, siis on võimalik ta koos vibuga välja tõmmata,” lisas Kohava. Veel rääkis naine, et vibujaht nõuab rohkem treeninguid ja kannatust. “Üks meie prantslasest organisatsiooni liige rääkis, kuidas ta terve jahihooaja jooksul sai teha vaid kaks lasku. Vibuga jahtides on vahemaad püssiga jahtimisest väiksemad, kuid see annab võimaluse jahimehel harjutada loodusega ühtseks saamist,” rääkis Kohava vibujahi eelistest.
Üheks tasavägisemaks ning põnevamaks võistluseks osutus kokandusvõistlus, kus jahimehed said enda kokanduse oskused proovile panna ning toitude maitset ja välimust hindas professionaalne žürii.
Põltsamaa jahiseltsi kokad valmistasid võistlusel metskurvitsa ja sokuliha prae, mis oli garneeritud rohelise salati ja vutimunadega. Žürii hinnangul oli toit liialt üle garneeritud ning sokuliha veidi tuim. “Kui te oleksite prae teinud ainult metskurvitsast, oleksid maitsehinded olnud palju kõrgemad,” sõnasid žürii liikmed. Lisaks metsseale ja kitsele pakuti kokanduse võistlusel ka selliseid ekstravakantseid roogasid nagu näiteks kaelustuvi ja metsparti.
Oluline reguleerida väikekiskjate arvukust
Vahur Sepp,
elupõline metsamees ja jääger
Kõik Eesti jahimehed, ühinege! Jahimehi on Eestis umbes üks protsent rahvastikust ja ma julgen väita, et see on ka parim osa rahvast. Juba seetõttu peaksimegi töötama organiseeritult ning astuma jahiseltsi liikmeiks.
Suur murepunkt on praegusel ajal väikekiskjatega, keda on Eesti metsades tohutult palju ning suur osa neist põevad kärntõbe. Praegu peaks olema iga jahimehe püha kohus hakata reguleerima väikekiskjate arvu. Olen metsamees olnud kogu oma elu, kuid sellist seisu, mis valitseb meie metsades praegu, pole ma veel elu sees näinud.
Jõgevamaa jahimehed on hakkajad ja tulevad ka suurte üritustega toime
Jüri Morozov,
Saare vallavanem, kokkutuleku kohalik koordinaator
Voore on sellise kokkutuleku jaoks ideaalne paik, sest laagriplats, peotelk ja võistlusalade läbiviimine on kompaktselt ühes kohas. Peotelk oli sel aastal tuhande ruutmeetri suurune, lisaks sellele veel retrotelk, kus viidi läbi ka erinevaid koolitusi. Hea meel on tõdeda, et Jõgevamaa jahimehed on läbi aegade olnud tublid, seda praegu nii korralduse juures kui ka võistlusaladel ja jahil käies.
Muutmise koha pealt tuleks ikka aeg ajalt muudatusi teha, selleks viisimegi läbi mõttetalgud, kus jahimehed said kaasa rääkida, mida tuleks jahiseaduses muuta, kuidas Eesti Jahimeeste Selts saaks paremini koostööd teha ning mida ja kuidas tuleks jahinduses edasi arendada. Loomulikult ei sünni midagi üleöö ning muutusi ei tohigi üleöö läbi viia, kõike tuleb arutada ja teha tasapisi.
Tagasiside on olnud positiivne
Mati Kepp, Jõgeva jahimeeste ühenduse juhatuse esimees
Nii palju kui meieni on seni tagasisidet jõudnud, on see olnud eranditult positiivne. Meeldis see, et plats oli piisavalt suur. Eelmistel kokkutulekutel on jahimehed olude sunnil pidanud läbi ajama tunduvalt väiksemal maa alal.
Ka ilm soosis meie ettevõtmisi – reedel sadas küll omajagu, kuid laupäev oli õnneks ilus ja nii saime kõik ettenähtud võistlused läbi viia. Tegevust jätkus ka lastele, sest neilegi oli mõeldud.
Tänavu kasutasime esimest korda inimeste informeerimiseks raadiojaama, meil oli oma kohalik sagedus, mis oli kuulda suisa Jõgevani. Kõik platsil toimunu jõudis nendeni, kes seda kuulda soovisid.
Korraldajatena kaasasime pea kaks kolmandikku Jõgevamaa jahimeestest, teisiti poleks nelja tuhande inimese ohjamine õnnestunud. Jõgevamaa jahimehed said oma ülesannetega hästi hakkama. Meie eriline tänu kuulub ka Voore külalistemaja lahkele personalile, kes kõik olid oma ülesannete kõrgusel.
JAHIMEESTE KOKKUTULEKU TULEMUSED
Parimad jahiühendused
1. Raplamaa jahimehed
2. Tartu Jahindusklubi
3. Võrumaa Jahimeeste Selts
Parimad jahiseltsid
1. Mõniste
2. Kullavere JÜ
3. Are Jahiselts
Parimad alade kaupa
Laskmisvõistlus CSP
1. Ida-Virumaa JS
2. Mõniste
3. Rakvere JK
Laskmisvõistlus siledaraudsest relvast
1. Mõniste
2. Saarte JS
3. Väimela
Laskmisvõistlus vintraudsest relvast
1. Mõniste
2. Nugis JÜ
3. Pärnumaa JL
Jahisarv
1. Põltsamaa JS
2. Tammistu
3. Kehtna
Mitmevõistlus
1. Saarte JS
2. Ida-Virumaa JS
3. Kullavere
Taidlus
1. Pärnumaa JL
2. Rakvere JK
3. Läänemaa JK
Kokandus
1. Harju JK
2. Pärnumaa JL
3. Valgamaa JKÜ
Viktoriin
1. Rakvere JK
2. Pärnumaa JL
3. Põlva JS
Foto
1. Harju JK
2. Hiiumaa JS
3. Valgu
Kutsemeisterlikkus
1. Keila
2. Valgamaa JKÜ
3. Tahkuna
Allikas: Eesti Jahimeeste Selts
i
EILI KOITLA
