Voore aktiviseerimiskeskus plaanib uues kirjutatavas projektis pöörata lisaks koolitustele tähelepanu pikaajaliste töötute väljaselgitamisele, sest siiani pole ka omavalitsustel neist täpset ülevaadet.
Voore aktiviseerimiskeskuse juhataja Anne-Ly Võlli sõnul teevad nemad sisuliselt jätku tänavu märtsis lõppevale projektile.
Voore aktiviseerimiskeskuse liikmeks olevate omavalitsuste juhid otsustasid käsile võtta kolm valdkonda – esiteks erialakoolitus koos ettevõtte praktikaga, teiseks tööharjutus koos tööpraktikaga; kolmandaks tõese ja adekvaatse info kogumine pikaajalistest töötutest ning töösuhet mitteomavate inimeste kaardistamine.
Täpset infot napib
Võlli sõnul on sotsiaaltöötajatega vesteldes jõutud järeldusele, et adekvaatset infot pikaajaliste töötute kohta pole ka neil. “Töötukassal on küll info arvel olevate töötute kohta, kuid aasta pärast kaovad nad ka selle asutuse vaateväljast. Kui suudaksime üles otsida need inimesed, kes on juba Töötukassa huviorbiidist kadunud, kuid pole tööd ikka leidnud, ning saada tõese pildi, kui palju on pikaajalisi töötuid, siis oleks see väga tänuväärne just eelkõige omavalitsustele.”
Võlli hinnangul on kõige rohkem vaja uuringut. “Me peame pikaajaliste töötutega tegelema, see on väga tõsine probleem,” tunnistas ta. “Projekti ette valmistavas osas on uuringu läbiviimine täiesti abikõlbulik tegevus, ning seda ühendus kavatseb ka teha.”
Pole harvad juhtumid, kus terve pere käib tööl, kaasa arvatud pensionärist vanemad, et oma laste peret toetada. Ka teised pereliikmed on väga mures. Mida pikemat aega inimene kodus on, seda madalamaks läheb tema enesehinnang ja lõpuks polegi tal enam motivatsiooni, et kodunt välja minna. Tööturule tagasipöördumine on pikk protsess ja võib võtta paar-kolm aastat.
Uus suund – praktika ettevõttes
Uut suunda lisab projekti praktika ettevõttes. “Meil on vaja leida veel uusi partnereid ja uusi praktikaettevõtteid, sest ettevõttepraktikat nõutakse paljudes meetmetes,” tõdes Võlli.
“Oleme seda koolitustel varemgi rakendanud, kuid nüüd on see kohustuslik.”
Voore aktiviseerimiskeskuse juhataja sõnul on praktikal võimalik maksta toetust 3,84 eurot päevas. Kui töötuid toitlustatakse, siis stipendium väheneb.
Ka ettevõtjale, kes võtab töötu oma firmasse praktikale, on ette nähtud toetus juhendamise eest. Maksimaalselt saab tööpraktikal olla neli kuud, juhendajale makstakse juhendustasu mitte rohkem kui 13,8 eurot päevas. Esimesel kuul saab juhendaja sada protsenti ettenähtud tasust, teisel kuul 75 ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti sellest. Tegemist on Töötukassa tööharjutus- ja tööpraktika teenusele sarnaste summadega. Kui on vajadus kuuekuulise tööpraktika järele, siis on võimalik sedagi erandkorras lubada.
Kui suurt summat Voore aktiviseerimiskeskus täpselt taotleb, selgub mõne aja pärast, kuid Anne-Ly Võlli hinnangul võib see jääda 4-5 miljoni krooni ehk 255 646 – 320 000 euro kanti. “Kui saame partnereid juurde ja samuti uuringus osalejaid, siis summa kindlasti suureneb.”
Koolitusnõudluse dikteerib turg
Erialakoolitusel peetakse silmas eelkõige turu nõudmisi. “Kindlasti puidu-, metalli- ja keevitustöödega seotud erialad,” märkis Võlli. Tema sõnul tehakse erialade valikul koostööd nii omavalitsuste kui ka konkreetsete ettevõtetega.
“Lisaks otsitakse hooldajaid kas puudega lapsele, raskele haigele või vanurile. Valla määratud isikuhooldajad on kõrge kvalifikatsiooniga, kuid on ka neid inimesi, kes peavad hooldama äsja lamajaks jäänud vanurit või ka puudega last. Just pereliikmed eelkõige vajaksid taolisel puhul koolitust,” rääkis Võlli.
10. jaanuaril avanes Euroopa Sotsiaalfondi (
Taotlusvooru on oodatud projektid, kus hakatakse pakkuma pikaajalistele töötutele tööle rakendumist toetavaid meetmeid, kombineerides neid tööpraktikaga tööandja juures. Toetatakse tegevusi, mis selgitavad välja sihtrühma tööturule naasmist takistavad tegurid ning rakendavad toetavaid abimeetmeid. Üheks tegevuseks on näiteks võimaliku töötaja ja tööandja kokkuviimine tööpraktika abil. Kui selgub, et töötamist takistavad vähesed teadmised, saab töötu suunata õppima ning hiljem taas praktikale. Koolituse, toetatavate tegevuste ja tööpraktika kombinatsioon on teiste riikide kogemusele tuginedes tõhus meede pikaajaliselt töötu tööle aitamiseks. Lisaks eelnevalt nimetatule aitab pikaajaliselt töötut ka individuaalne nõustamine. Töötutele õpetatakse töö otsimiseks vajalikke oskusi ning nii neid kui ka tööandjat saab nõustada ka töötamise esimestel kuudel. Loodetavasti jõuavad pikaajalised töötud nende abimeetmete toel taas tööturule.
Pikaajalisi töötuid toetavaid projektitaotlusi võivad esitada nii juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d), kohalikud omavalitsused, valitsusasutused kui ka nende hallatavad riigiasutused.
*Taotluste esitamise tähtaeg on tänavu 14. veebruar
*Toetuse andmise eesmärk on pikaajaliste töötute ja noorte töötute koolitamine ning hõivesse toomine
*Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla 19 173 eurot kuni 320 000 eurot
*Nõutav omafinantseering on 10 protsenti
*Pikaajalisi töötuid toetavaid projektitaotlusi võivad esitada nii juriidilised isikud, FIE-d, kohalikud omavalitsused, valitsusasutused kui ka nende hallatavad riigiasutused
i
HELVE LAASIK
