Sügiseste kohalike valimiste tulemusena said kolm Jõgevamaa naist uue tegevusväljundi, sest nad valiti omavalitsuste volikogude uute koosseisude esimeesteks. Mustvee linnas on selles rollis Riina Pajula, Torma vallas Ülvi Nool ja Tabivere vallas Sirje Simmo.
Poliitikas osalemiseks peavad teatavasti olema võrdsed võimalused mõlema soo esindajatel, kuid ühtlasi usuvad nad naiseliku vaistu ja mõttelaadi eelistesse nii mõnegi valuküsimuse lahendamisel. Peetakse oluliseks kodupiirkonnas selliste sündmuste korraldamist, kuhu oleks võimalik tulla kogu perega.
Muusikali “Minu veetlev leedi” meespeategelane professor Higgins küsis, miks pole naine nii loodud kui mees. Sellisele teemapüstitusele on alati jätkunud oponente, kes mehi ja naisi igas mõttes võrdseteks peavad. Nii võib tekkida mõte, et mõnes ametis soo rõhutamine, näiteks mees- ja naispoliitikutest rääkimine on ebaviisakas ja taunitav.
Tabivere vallavolikogu esimehe, sotsiaaldemokraat Sirje Simmo sõnul võib soolise võrdõiguslikkuse mõiste kergesti eksiteele viia. “Naised jäävad ikka naisteks ja mehed meesteks. Muutuma peaks mõtteviis ühiskonnas ja vähenema stereotüüpsed lähenemised. Stamparusaam on näiteks see, et naise koht on kodus pliidi juures ja nende esmaülesanne lastega tegelemine.
Soolise võrdõiguslikkuse üheks osaks ongi võrdsete võimaluste loomine nii meestele kui naistele, seda ka poliitikas osalemiseks. Et ühiskonna ootused naiste otsustamises ja vastutamises riigi- ja omavalitsusasjade üle on veel tagasihoidlikud, on naiste osa nendes valdkondades endiselt liiga väike. Olukorda parandaksid muutused üldises suhtumises, millele saab kaasa aidata ka meedia. Mees- ja naispoliitikutest tuleb ja peab senisest tunduvalt põhjalikumalt rääkima.
Samas ma ei ütleks, et kõik mehed näevad mingit kindlat valdkonda teistmoodi kui mina naisena. Tänaseks ei olegi ma veel tunnetanud, et oleks valdkondlikke kitsaskohti, mille lahendamisel oleksid kõik mehed sama meelt. Arvan, et asi seisab põhjendamise põhjalikkuses, mitte valdkonna sisus,” rääkis Simmo.
Torma vallavolikogu esimees, reformierakondlane Ülvi Nool on seisukohal, et naiste osalus ja esindatus ühiskondlikes protsessides võiks olla intensiivsem. “Valikuid ei peaks tegema selle järgi, kelle jalas on püksid, vaid oluline on pädevus. Naiste puhul osutub aga kahtlemata eeliseks kohusetundlikum loomus,” lausus ta.
Mustvee linnavolikogu esimees, valimisliidu Meie Mustvee esindaja Riina Pajula kinnitas, et pole vahet, kas poliitik on mees või naine. “Poliitikas võivad osaleda kõik, kellel selleks aega ja tahtmist jätkub. Väiksemates omavalitsustes on aga selliseid inimesi üldse keeruline leida,” tõdes ta.
Tagasidet tajumas
Volikogu esimehed rääkisid reageeringutest oma tegususele kodupiirkonna arendamiseks. “Ma olen saanud vaid positiivset tagasidet,” teatas Sirje Simmo. “Oluline on suhtlemine kaasinimestega. Kui oled aktiivne ja nähtav, siis sind ka märgatakse,” on täheldanud Riina Pajula.
“Ma ei otsi tagasidet, sest kellelegi meeldimine pole iseenesest eesmärk. Püüan mõelda ja tegutseda nii, et kasu oleks kogukonnale. Ebavõrdsuse, ebaõigluse ja ebaaususe suhtes olen aga kriitiline. Võitlen kõige selle halva vastu kirglikult oma naiselike relvadega,” avaldas oma seisukoha Ülvi Nool.
Iseloomuomadustena, mis võivad vallavolikogu juhtimisel kasuks tulla, nimetas Nool kohusetundlikkust, põhjalikkust, järjepidevust, orienteerumist tulemustele, korrektsust ja täpsust ning pidevat soovi ennast täiendada. Sarnaseid jooni peab oluliseks ka Simmo, kes ühtlasi rõhutas vajadust olla tasakaalukas.
Pajula sõnul on vallavolikogu juhtimisel tähtis suhtlemisoskus ning analüüsivad ja põhjalikud arutelud enne otsustamist. “Igal inimesel on ka omad nõrkused, mis ilmnevad töö käigus. Neid tuleks aga ennetada, et edasi minna,” ütles Mustvee omavalitsusjuht.
Olulised tööhõive ja huvitegevus
Omavalitsusjuhtide sõnul on meeste ja naiste väljavaated tööd leida piirkonniti erinevad. Riina Pajula sõnul on Mustvees tööjõuturul konkureerimisel eelistatumas olukorras naised, sest paikkonnas puudub tööstus, kuhu vajatakse mehi.
“Torma valla suurimad tööandjad on põllumajandusettevõtted Sadalas, Tormas, Vaiatus ja Rääbisel, puidu varumise ja töötlemise firmad ning metalluksi tootev ettevõte Tormas. Ilmselge, et paremad võimalused eelnimetatud valdkondades tööd leida on meestel. Naispersonali ülekaal on loomulikult Torma ja Sadala koolis ning Torma lasteaias,” rääkis Ülvi Nool.
Volikogude juhid võrdlesid ka erinevate sugupoolte tahet ja oskusi eluraskustega hakkama saada. “See sõltub ikka väga palju konkreetsest inimesest. Raskustesse sattumisel ollakse näiteks liiga uhked või tagasihoidlikud, et abi paluda. Inimesed on valmis aitama, aga sinu hinge, mõtetesse ja koju ei näe ju keegi,” arutles Sirje Simmo. Ka Riina Pajula sõnul sõltub raskustest üle saamine ennekõike isiksusest, kuid tugevateks peab ta selles osas naisi.
“Naised on sama tugevad ja nõrgad kui mehedki,” kommenteeris teemakohast küsimust Ülvi Nool.
Kaasata tasuks ka teised pereliikmed
Huvi- ja seltsitegevuses kaasalöömisest rääkides ütles Sirje Simmo, et selles osas võiksid kõik inimesed aktiivsemad olla, sest nii saab luua lisandväärtust kogukonnale tervikuna. “Eks mehed ole sellest vaatevinklist passiivsemad olnud. Isegi raske öelda, kuidas neid stimuleerida,” tõdes Riina Pajula.
“Tormas on väga pikaajaline puhkpillitraditsioon, kusjuures orkestris mängivad enamasti mehed,” märkis Üvi Nool. Tema arvates on igasse paikkonda vaja võimalikult palju sündmusi, kus pereliikmete üheskoos osaleda saavad.
“Meie vallas on selliseid üritusi üsna sageli. Suvel toimus rahvamajas tsirkuseetendus-tõeline kogupereüritus. Meie pere osaleb ühiselt ka Näduvere külaseltsi korraldatud jaanipäeval. Koos käime ka raamatuküla peol Võtikveres, puhkpilliorkestrite festivalil Tormas, talulaadal Vaiatus, kinoõhtutel Sadalas, isade, emade ja vanavanemate päeva tähistamisel. Kui on võimalust, olen koos pesamunadega alati abikaasale ja pojale korvpallivõistlustel kaasa elanud nii Tormas kui mujal. Siinkohal kutsuks üles toetama oma piirkonna sportlasi, minnes alati võistlusi vaatama,” toonitas Nool.
“Tänavune aasta, mis on kuulutatud liikumise- ja spordiaastaks, pakub peredele loodetavasti senisest rohkem tervislikke ja huvitavaid võimalusi vaba aja sisustamiseks,” lisas ta.
“Perede terviklikkusest tasuks rohkem hoolida ka ettevõtetel, asutustel ja organisatsioonidel. Näiteks korraldab mõni firma aastas kolm sündmust, mis suunatud ainult oma töötajatele. Ehk võiks selle asemel organiseerida ühe sündmuse, kuhu on oodatud töötajad kogu perega,” avaldas arvamust Sirje Simmo.
i
JAAN LUKAS
