Pärast 1. veebruari Vooremaa numbris ilmunud artiklit järjekordsest intriigist Mustvee valla volikogus, läks taas kihama Facebooki grupis „Elame Mustvee vallas“. Inimesed avaldasid volikogus toimuva suhtes igati nördimust.
Kirjutati vajadusest koolitada volikogu liikmeid omavalitsuse juhtimise ja meeskonnatöö vallas. Kõik inimesed ei pruugi üksteisele alati meeldida, aga kogukonna kõrgeima juhtorgani viimine tigedate liivakastimängude tasemele ei ole kuidagi õigustatud.
Õiged põhimõtted
Mustvee valla arengukavas aastateks 2018–2030 lähtutakse valla arendustegevuses ja strateegia elluviimisel kõigile mõistetavatest ja heaks kiidetud põhimõtetest. Need on sõnastatud järgnevalt.
1. Kogukondlik koostöö – valla suur väärtus on kogukonnad. Tähtis on leida kokkupuutepunkte rahvuslike, usuliste ja muul moel eristuvate kogukondade vahel, säilitades nende eripära ja tagades jätkusuutlikku toimimise.
2. Mustvee valla strateegia põhineb neljal omavahel seotud arengusuunal, mis hõlmavad kõiki eluvaldkondi:
* Hea kodupaik – Mustvee vallas on turvaline ja meeldiv elukeskkond, mis toetab perede jäämist ja tulemist siia. Valla kogukonnad tegutsevad n-ö ühes paadis.
* Peipsi pealinn – Mustvee on Peipsimaa keskus, piirkonna turismi arenguvedur ja hea mainega piirkond.
Kõik arengukava põhimõtted on väga õiged ja arengut toetavad. Kuidas aga sobitub arengukava eesmärkidega krooniline umbusaldamine volikogus? Ega sobitugi.
Mõttetud umbusaldamised on selgelt destruktiivsed ega aita kaasa kogukondade liitmisele. Umbusaldusavalduste põhjendused on olnud segased ja umbmäärased, umbusaldajad pole paremaid ja konstruktiivseid lahendusi välja pakkunud.
Kuidas saab öelda, et soovitakse tegutseda ühes paadis, kui üks seltskond kõigutab paati järjekindlalt ja teeb kõik selleks, et võimuambitsioone mittetoetavaid paadisolijaid üle parda heita? Koos ja ühes suunas tegutsedes tekib sünergia, mis võib olla võimas jõud. Luik, haug ja vähk oma tegemistega kaugele ei jõudnud.
Kuidas aitab volikogu lammutav käitumismaneer kaasa valla heale mainele? Mõõtetulemus on eelmisest aastast nähtav, kui Torma piirkonna külade inimesed, kes varem olid soovinud ühineda Mustvee vallaga, nüüd üsna üksmeelselt sellest keeldusid. Kes tahaks vabatahtlikult sopa sisse astuda!
Arengukavas on ette nähtud vallavalitsuse töötajate koolitused, aga arengukava koostajad ja selle koostamisele kaasaaitajad ei osanud ilmselt ette näha, et tegelikult vajavad koolitusi kõige rohkem hoopis volikogu liikmed, saamaks aru oma rollist ja vastutusest kogukonna elu edendamisel. Vallavalitsuses töötavate inimeste töö takistamine ning neile kaika kodarasse loopimine ei ole mõistlik tegevus.
Kuidas koolitada?
Paraku nii on, et vallametnikke võetakse tööle enamasti nende pädevuse järgi, volikogu liikmeks võib aga saada igaüks, kel jätkub ambitsiooni ja kes suudab mingil moel vajalikud hääled kokku saada. Teadmisi ja pädevust volikogu liikmetelt keegi ei küsi. Ja rumalad umbusaldamised jätkuvad. Väide, et nii seistakse oma piirkonna huvide eest, on väga lühinägelik ja tõest kaugel. Kes vaevub vähegi sügavamalt mõtlema, saab aru, et see on pseudotegevus.
See, kuidas mõjub juhtimise stabiilsus piirkonnale, oli hästi näha omavalitsustes enne ühinemist. Need omavalitsused, kus volikogu liikmed lasid vallaametnikel (sh vallavanematel) oma tööd teha, olid märksa paremas olukorras, kui need, kus probleemide koostöös lahendamise asemel keskenduti võimuvõitlusele.
Mainitud Facebooki postitustes kirjutati destruktiivsusega seoses ainult Mustvee volinikest. See on mõne inimese suhtes ülekohtune. Valla dokumendiregistrist on leitavad kõik umbusaldusavaldused koos allakirjutanute nimedega. Need on kõik valdavalt ühed ja samad inimesed ja sugugi mitte ainult Mustveest. See on kirju seltskond, keda ühendab kas omakasu või võimuambitsioonid. Aga võib olla on puudu just rahvaesindajale vajalikest teadmistest. Pikaajaline omavalitsuse juhtorganite töös osalemine ei ole mõõdupuu, kui põhienergia on kulunud üksteise mahategemisele.
Kahjuks on „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses“ pööratud tähelepanu üksnes omavalitsusorganite, mitte nende liikmete pädevusele. Rahvusvahelises standardis on näiteks sõnastatud, et omavalitsuses peaks üks juhtmõte olema ka suhete juhtimine.
Kuidas vallavolinikele koolitusi korraldada ja kes peaks seda elukestva õppimise põhimõttest lähtudes tegema? Volikogu hariduskomisjon? Vallavanem? Haridus- ja noorsootöö nõunik? Kes võiksid ja peaksid nendel koolitustel osalema, pidades silmas ka võimalikke tulevasi volikogu liikmeid?
Või rakendada kord, kus uus volikogu alustab kohustusliku koolituste sarjaga? Kuidas tagada, et koolitustel osaleksid eelkõige need inimesed, kellel oleks seda kõige rohkem tarvis?
Raivo Reisenbuk,
endine omavalitsusjuht
