„Maski kõrvaldamine, maski taha pilgu heitmine, see on suure kunsti tee.“ Nii ei arva mitte mõni koroonakriisiaegne maskiskeptik, vaid teatritegelane Voldemar Panso portreefilmis „Teatri vang“. Eile sajanda sünniaastapäevani jõudnud näitleja, lavastaja ja teatripedagoogi tegevus on mõndagi liini pidi põimunud Jõgevamaa kultuurilooga.
Voldemar Panso sündis 30. novembril Tomskis. Ta lõpetas 1938. aastal Nõmme gümnaasiumi V lennu ja 1941 Tallinna konservatooriumi riikliku lavakunstikooli ja 1955. aastal Moskvas teatrikunsti insituudi GITI-se. Voldemar Panso suri 27. detsembril 1977.
Jõgevamaalasi kõnetab kindlasti Voldemar Panso looming Oskar Lutsu „Kevade“ saamisloos teatrietenduseks ja filmiks.
1969. aastal lavastas Panso „Kevade“ Noorsooteatris. Põhiosades mängisid teatriüliõpilased. Tõnu Tamm oli Arno, Mikk Mikiver Tootsi, Milvi Jürgenson Teele, Lembit Ulfsak ja Sander Raus Kiire, Mauri Raus Tõnissoni, Jaan Tooming Imeliku rollis.
Erinevalt viiekümnendatel aastatel valminud legendaarsest lustlikust lavastusest, kus keskseteks tegelasteks Toots Jaanus Orgulase ja Kiir Ervin Abeli kehastuses, oli Panso lavatöö lüürilisem ja tugines Arno liinile.
„Film jääb truuks Lutsu suurepärasele tekstile ja tegelastele, aga kui senised „Kevade“ lavastused olid pigem Tootsikesksed, jätkus Voldemar Pansol julgust tõsta filmistsenaariumis esile lüüriline ja eksistentsiaalne armastusliin, mis annab filmile aegumatu sügavuse,“ kirjutab Tristan Priimägi raamatus „101 Eesti filmi“.
„Kevadega“ seotud motiive kasutab Voldemar Panso oma „Päevaraamatutes“, mille seadis avaldamiseks tema õpilane Merle Karusoo.
Kes on see Eesti näitleja, kellest Jõgevamaa kultuurivaldkonnas sai Voldemar Panso õpilane lavakunstikateedris? Vastus on Ines Aru. Nimelt oli ta kultuurihariduse õpilasena Jõgeval praktikal ja kohaliku harrastusnäitleja haigestumise tõttu kutsuti ta Jõgeva näiteringi Enn Vaiguri „Kraavihallides“ Muna-Mari mängima.
Eesti-Soome ühises telemälumängus „Naapurivisa“ (1966–1970) kuulus Voldemar Panso ühte võistkonda, koos Hardi Tiiduse ja Sadala koolis ja Mustvee keskkoolis õppinud Valdo Pandiga.
Raamatus „Portreed minus ja mingu ümber“ kirjutab Voldemar Panso ka Jõgevalt võrsunud poetessist Betti Alverist.
Põltsamaal Ants Paju rajatud Sõpruse pargis kasvab ka Voldemar Panso mälestuspuu.
JAAN LUKAS
