Voldemar Lambatall, Sasha Pivovarova, Pruun Präänik ja teised pappinimesed

Kus võib kohata Voldemar Lambatalle, Toorest Tomatit, Dunnot, Pruuni Präänikut, Sasha Pivovarovat, Bobit, Penskarit, Rjurikut, Juhan Kaid, Penskarit, Erakut, Mingit Prükkarit ja teisi isevärki nimedega inimesi? Õige vastus on: Põltsamaa kunstiseltsi galeriis pART. Sellised nimed panid Põltsamaa Kunstikooli õpilased pappkastidest meisterdatud inimestele.

Põltsamaal elava kirjaniku, kohaliku kunstiseltsi hea sõbra Henn-Kaarel Hellati nüüd juba viieköiteliseks paisunud ja veelgi jätkuv meenutuste sari kannab pealkirja “Inimese tegemine”. Kui Hellati käsitluses kestab inimese tegemine kogu tema elu, siis kunstikooli teise ja neljanda kursuse õpilased (muu numbriga kursusi koolis praegu pole, sest kooli võetakse õpilasi üle aasta) pidid oma pappinimesed saama valmis tunduvalt kiiremini: õpetajatel tuli nimelt mõte, et õpilased võiksid oma sügissemestri tööd välja panna inimest kujutavatele alustele, sest selle perioodi õppeülesanded olid otsesemalt või kaudsemalt seotud inimese kujutamisega. Eelpool toodud viide Hellati loomingule on tegelikult täiesti asjakohane, sest näituse pealkirja “Omapäi. Inimene” esimene pool on laenatud kunstnik Lola Liivati maalilt, teine pool aga Hellati luuletuselt.

Nagu Põltsamaa Kunstikooli õpetaja Kaire Nurk oma näituse puhul üllitatud pressiteates on märkinud, loovad pappkastidest inimesed galeriis alalise rahvarohkuse mulje — nagu Ed Kienholzi kuulus installatsioon “The Art Show” (1963-77), mis koosneb kunstniku kolleegide ja tuttavate kriitikute pealt võetud kipsvormidest ning kujutab elusuuruses ja rääkivat avamispublikut. PARTis nähtavad kast-inimesed on Kaire Nurga meelest parajalt dadaistlikult anarhilised ja sellisena pARTi “ekstreemgalerii” kontseptsioonile üksjagu vastavad. Rääkimata sellest, et nad külma ei karda.

Inimeste tegemise materjali, st antud juhul pappkaste on Põltsamaa Kunstikoolil piiramatus koguses võtta tänu oma naabrile, OÜle Lossipagar. Taieseid on neist tehtud ennegi ja kasutatud neid tuleinstallatsioonide tegemiseks. Mõte teha kastidest inimesi võeti vastu nii ja naa.

“Kellel plahvatas kohe, kuidas teha, kes pidi pikemalt nuputama,” ütles “inimesetegu” juhendanud kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja. “Mõni ei saanud jälle aru, miks inimestele nimed peab panema. Aga lõpuks said kõik pandud.”

Modellile tehti erand

Kui teised pappinimesed täidavad ausalt neile pandud kohustust, st kannavad seljas, kõhul, küljel jne oma looja taieseid, siis Sasha Pivovarova nimelisele pappdaamile, kelle autoriks on Kristiina Feldmann, tehti erand ja lubati tal esineda iseseisva taiesena. Ega maailmakuulsa staarmodelli nimekaimu puhul vist teist moodi talitada sobikski.

“Kristiinal sai see Sasha nii väljendusrikas, et otsustasime teda teiste taiestega mitte kinni katta,” ütles Ethel Hakkaja.

Omamoodi huvitavad tegelased on teisedki pappinimesed. Allakirjutanu üheks lemmikuks kujunes näiteks Helina Varese kollase-lillakirju Bobi. Marleen Vardja loodud Juhan Kai kannab aga sellist kaksiknime seepärast, et üks pool temast kannab mees- ja teine naisalget.

Taiesed, mis inimeste küljes ripuvad, on enamjaolt abstraktsed: Kaire Nurga maali- ja kompositsioonitundides keskendus IV kursus abstraktsionismile ning läbi selle oma olemuslike värvikooskõlade ja -eelistuste analüüsile, II kursus tegi aga mitmekesisemaid katsetusi erinevaist pintslitehnikaist trash-kollaažideni, eesmärgiks loovus ja vaba eksperiment kui Mina loomulik seisund.

Veel on näitusel väljas esimest aastat Põltsamaa Kunstikoolis õpetava Piret Järve juhendamisel tehtud fotod. Piret lõpetas mullu tekstiilierialal Tartu Kõrgema Kunstikooli. Tema tundides õpiti kokku panema kompositsiooni ning uuriti valguse ja varju vahekorda. Üheks õppeülesandeks oli kaasõpilase portree.

Põletada või mitte?

Õpetaja Anna Mägi juhendamisel tehtud töödest jäid enam silma teise kursuse õpilaste pronksikarvaliseks värvitud pajeemašeest reljeef-autoportreed ning kunstiringi lastega tehtud vahvad jahupildid.

“Jahupiltide idee sai Anna ühest ajalehest: seal olid ära toodud fotod tolmusele autoaknale joonistatud taiestest,” ütles Ethel Hakkaja. “Autoakna asemel joonistasid lapsed pilte jahuga kaetud lauale ja Anna jäädvustas need ajutised taiesed fotoaparaadi abil.”

Inimene on surelik ja Põltsamaa kunstikooli inimeseteemaline näitus saab ka homme juba ajalooks, sest ülehomme kell 16 avatakse galeriis pART juba uus näitus — Tartu Lastekunstikooli, Tallinna Kunstikooli, Sally Stuudio ja Põltsamaa Kunstikooli ühisnäitus “Kunst, mis ei karda külma”. Näituse avamisele soojustamata ja kütmata galeriis järgneb totaalne soojategemine lossihoovil: seal süüdatakse kell 17 tuleinstallatsioon. Sedasorti taieste tegemine on kujunenud Põltsamaa Kunstikoolis juba traditsiooniks. Algne plaan põletada tuleinstallatsioonis ära ka pappinimesed tekitas paraku mõningaid eetilisi probleeme.

“Mõned asjaosalised arvasid, et äkki pole ikkagi ilus inimesi — olgu nad siis või papist — ära põletada,” ütles Ethel Hakkaja. “Samas võime me ju öelda, et taaskehastame keskaega: siis oli nõidade põletamine ju üsna tavaline asi.”

Saab siis pappinimestega kuidas saab, aga sügisel avatud galerii pART üle on kunstikooli juhataja väga õnnelik.

“Varem saime õpilaste tööd ainult korra aastas ülevaatenäitusele välja panna ja siis tekkisid väga suured valikuraskused,” ütles Ethel Hakkaja. “Nüüd saame teha kaks näitust aastas. Kevadise teeme siiski jälle kultuurikeskuse galeriis. Näituse pealkirjaks saab “Liikumapanev jõud”.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus