|
|
<span lang=””>
Meil ei juhtu kuigi sageli, et inimene looduses suure kiskjaga kokku satub, asjatundjate kinnitusel püüavad loomad tavaliselt inimestest eemale hoida. Väga ohtlikku olukorda sattus aga hiljuti Härjanurmes elav Ain Truusa. |
Eelmisel laupäeval läks kalamees Ain Truusa oma kodu lähedal asuvasse raiesmikku, et kalade peibutamiseks üraskeid otsida. Väga lähedal, otse teisel pool kändu ilmus mehe vaatevälja suur emakaru. “Mõtlemiseks polnud mingit aega. Tagantjärele on hea meel selle üle, et jõudsin ennast näoga karu poole pöörata. Väga raske on praegu seletada, kuidas kõik täpselt toimus. Kõigepealt hakkasin ennast jalgadega kaitsma, käed tegutsesid omasoodu. Kõige tähtsam oli võidelda selle eest, et karu mu peale ega kehale viga teha ei saaks. Pidasime karuga ebavõrdset võitlust, sest “kaalukategooriate” erinevus oli väga suur. Emakaru kaal jäi umbes 200-250 kilogrammi vahele,” jutustas Ain Truusa.
Ebavõrdne võitlus
“Karu oli mul neljakäpakil peal. Sellist suurt looma ju enda pealt kuidagi maha ei lükka. Kõigepealt püüdsin karule sõrmed ninna ajada, nagu pulliga tehakse. Paraku see talle ei mõjunud. Vahepeal jõudis karu mind jalalabast päris korralikult hammustada. Küüsi karu võitluses õnneks peaaegu ei kasutanud. Seejärel õnnestus mul üks toigas kätte saada ja see karule ninasõõrmesse suruda. Selle valuaistingu peale võttis ta mu põlve hammaste vahele ja viskas mu võitluspaigast tükk maad eemale. Õnneks ei hammustanud ta kusagilt liiga kõvasti, vaid tekitas ainult lihahaavu. Eks kihvad jäid teine teisele poole põlve,” rääkis Truusa.
Mees sai läheduses asunud kraavi pageda ja ohutsoonist välja. Kui karu pärast võitlust tagakäppadele tõusis, oli tema pikkus umbes 1,8 meetrit.
Suurt valu metslooma käest pääsenu enda sõnul ei tundnudki. “Eks see tulenes šokist. Kui olin juba võitluspaigast piisavalt kaugel, helistasin koju. Naine helistas omakorda kiirabisse. Veel enne, kui mina metsast välja jõudsin, oli kiirabiauto juba metsa ääres,” jutustas ta.
Mehe sõnul võtab paranemine aega kuni kaks kuud. “Enamik haavu on lihahaavad, õnneliku juhuse läbi on luu katki ainult ühest kohast ja ükski veen ega kõõlus katki pole,” lisas eluohtliku seikluse läbi teinud mees, kes kinnitas, et
vaatamata kogetule ta edaspidi loodusse minna ei pelga. Loodust tundva inimesena teab ta, et sattus seekord karu pesale liiga lähedale. Inimestel, kes metsas ringi liiguvad, soovitab Ain Truusa alati vaikselt häälitseda, et sellega oma kohalolekust märku anda. Siis teab loom eemale hoida.
Kommentaar
Karusid on liiga palju
Kaimo Karu, jahimees
Olen selle juba varem välja öelnud, et 400 karu Eesti kohta oleks täiesti piisav arv. Pakun, et Jõgevamaa metsades võib karusid olla 100 ringis. Siin võib iga kord metsas käies karu jälgi näha. Mina näen aasta jooksul vähemalt korra või kaks karu ka oma silmaga. Tavaolukorras karu kohe kindlasti inimest ei ründa. Ta teeb seda ikka ärritatud olekus või siis, kui tunnetab inimeses endale otsest ohtu. Kui inimesed tõepoolest mõne metsaelanikuga ohtlikult lähestikku satuvad, siis ei oska muud soovitada kui külma närvi, et kainelt tegutseda oskaks. Ja muidugi peab ka õnne olema, nagu seekord Ain Truusal oli.
Emakaru pole veel pesast välja läinud
Vahur Sepp, endine jääger
Minu hinnangul on Eesti metsades sadakond karu rohkem, kui neid siin peaks olema. Nii võib juhtuda, et karud satuvad magama ootamatutes kohtades, näiteks asula läheduses. Inimesele karud tavaliselt ohtlikud ei ole. Praegu pole emakaru koos poegadega veel pesast välja läinud. Ta teeb seda siis, kui lumi on täielikult sulanud ja sinililled õitsevad. Praegu on karud juba talveunest ärganud ning emakarul kõik talle omased instinktid.
Kindlasti ei tahtnud karu Härjanurmes oma ohvrit maha murda, vaid sooritas talle hoiatusrünnaku. Tavaliselt annab karu endast urinaga märku. Kui inimene sellist häälitsust kuuleb, siis tasub tal eemale minna.
Talve lõpupoole sattusin peale ühele isakaru murtud põdramullikakorjusele, mille karu oli mahalangenud kuuse alla matnud. Endale oli karu teinud sinna juurde kuuseokstest magamisaseme, kuid ta ei jäänud oma saaki kaitsma. Nii sain asja lähemalt uurida. Sattusin tänavu ka nägema, et karu oli matnud risu alla metssea. Seda ei oska ma öelda, kas ta oli leidnud surnud metssea või oli selle ise murdnud. Sealgi oli karu endale raipe kõrvale magamiskoha teinud. Mina nägin ainult värskeid karujälgi. Isakarud lähevad inimese lähenedes alati eemale.
Kalev Kurs, jahiseltsi Gustav esimees
Karusid on tõepoolest hetkel liiga palju. Meile on teada, et meie jahiseltsi piires asuval võrdlemisi väikesel maa-alal, kus see lugu möödunud laupäeval juhtus, elab kaks emakaru. Kõige ohtlikum ongi sattuda poegadega emakaru lähedusse. Mina soovitan metsas liikuvatel inimestel alati laulujoru ajada, sest nii antakse loomadele endast märku.
Olen ise looduses karuga kohtunud, sealhulgas poegadega ringi liikuva emakaruga. Ilmselt pole ma neile ohtlikult lähedale sattunud. Karuga vastamisi sattujal soovitan rahulikult, loomale selga pööramata taganema hakata.
i
TOOMAS REINPÕLD
