Võisiku tiigil jäi tänavune kalasaak tagasihoidlikuks

 

Juba viiendat korda peeti Põltsamaa valla Võisiku külas talvist kalapüügivõistlust. Osalejaid oli võrreldes varasemate aastatega rohkem, kuid kalasaak jäi tagasihoidlikuks.

Võistluse korraldaja Villu Ojassalu ütles, et ühtekokku oli tiigi peal umbes 40 inimest, kalapüüdjaid nende seas 29. “Ilm on ilus ja päikesepaisteline, eks see meelitab inimesed välja,” lausus korraldaja.

Nii vanu tegijaid kui uustulnukaid

Tiigil kohtas nii igal aastal osalenuid kui ka uustulnukaid.  Näiteks Uno Allikhein Põltsamaalt ja Sirje ning Ants Limberg Lustiverest on  siin juba tuntud tegijad. Igar Pae, kes koos Villu Ojassaluga Võisiku külaelu aitab edendada, on muide ise Võisiku külamajas sündinud, sest see hoone oli omal ajal elumaja. Igar Pae toetas võistlust ka rahaliselt. Nii saab kalapüügivõistluse võitja osta kümne euro eest kalatooteid, teise  ja kolmanda koha saavutanutele on see summa vastavalt  kaheksa ja kuus eurot. Lisaks premeeris  Igar Pae tublimaid  juustupakkidega.

Võistlusel osalenud Kalle Paas lausus, et tema suur kalamees ei ole. Mõnikord on ta kalal käinud Voorel ja veel märtsis loodab ta Peipsile jõuda. Kalle Paasi sõnul on ta rohkem suvine kalapüüdja. Suvisteks püügikohtadeks on Palupõhja, Kirna, samuti Kaiu järv.

Kalle Paasiga oli kalastamas ka poeg, kes isa sõnul tegelikult kalasõber ei ole. Samas meeldib kala peretütrele. Kord, kui isa kalalt vaid ühe särjega tagasi tuli ja seda kassile tahtis anda,  küsis tütar, kas ikka kass peab tingimata selle kala ära sööma. Ei jäänudki muud üle, kui tuli see ainus särg ära puhastada ja praadida. Kalle Paas kinnitas, et ega kalal ainult saagi pärast käida. See on mõnus hobi, mis pakub võimalust looduses puhata. Püütud saak on vaid lisaboonus.

Igar Pae tunnistas, et tallegi meeldib rohkem suvine kalapüük.  Ta käib peamiselt Põltsamaa jõel. Allan Matt aga ütles, et tema on kahel viimasel aastal osalenud ka kuldkala-võistlusel, kuid saagiõnne pole seni olnud.

Uno Allikheinal kui kogemustega kalastajal oli natuke paremini läinud. Tema sai veidi aega enne võistluste lõppemist tiigist kolm ahvenat. Tema hinnangul võib nädala-paari pärast paremat saaki loota. Kogenud kalamees tõdes, et põhjusi, miks ühel päeval kala paremini näkkab kui teisel, on palju, ja ega seda keegi väga täpselt öelda ei oskagi, millal just parim püügipäev võiks olla. Tema kinnitusel on oluline seegi, kui paks on jää ja seda kattev lumekiht. Sügisel võttis kala paremini kui nüüd, aga tema pole sellel talvel kordagi Peipsi peale saanud. 

Pannitäie pärast kaugele sõita ei tasu

Põltsamaa politseinike juhil Üllar Sõmeral, kes võistluse alguseks kohale tuli, oli ette näidata kaks ahvenat. Ka tema nentis, et seekord on püügipäev saagi poolest kasin. Jääle sattus ta enda sõnul tänavu esimest korda, ent soojemal ajal käib kalastamas tihti. Enamasti käib ta Põltsamaa ja Pedja jõel ning ka Emajõel.

Juhuslikult võistlema sattunud Kristjan Kool ütles, et tema on samuti algusest peale kohal ja oli kätte saanud ühe kala. Tallegi meeldib suvine kalapüük talvisest rohkem.

Teist korda võistlemas olnud Andres Aasna käib ta ikka igal võimalusel kalastamas ning tema põhilisteks püügikohtadeks ongi Võisiku tiik ja Kamari paisjärv. Sellel aastal on ta paaril korral ka Navesti jõel käinud.

Noorukese Kati Kaasi saagiks oli üks ahven. Ka aasta tagasi osales ta sellel võistlusel ja siiski püüdis ta siit ühe kala. Kalal käib ta tavaliselt koos ema ja isaga. Koos perega on nad kalal käinud nii Kamaris, Pühajärvel kui ka Viljandi järvel. Katile meeldib suvine kalapüük talvisest rohkem, neil on suvekodus Kamaris paatki olemas.

Kui kokkuvõtted tehtud, selgus, et tänavuseks parimaks kalastajaks osutus Üllar Sõmera. Pikima kala püüdis aga Ants Limberg.

Viis aastat tagasi alustatud Võisiku kalapüügivõistlus on oma elujõudu tõestanud ning kindlasti jätkub see toreda traditsioonina, nagu  ka ühine kalasupi söömine külamajas, kus suppi pakuvad tublid perenaised eesotsas väsimatu Loniida Bergmanniga.

Päeva lõpetuseks vaadati Väino Valdmanni filmi aastatagusest Võisiku kalapüügivõistlusest, mis tundus küll just nagu äsja  tehtud olevat – inimesed, jutud ja riietuski olid suures osas samad.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus