Juba aastatel 2016-2017 peaks kätte jõudma hetk, kus esimene suurem seltskond Võisiku Kodu kliente endale kusagil mujal uue elupaiga leiab. See puudutab toimekamaid, kes saavad endaga paremini hakkama ja vajavad vaid toetatud teenust. Teiste klientide puhul võtavad ümberkorraldused natuke kauem aega.
Riikliku erihoolekande kava kohaselt saab erihoolekandeteenuse ümberkorraldamiseks kasutada Euroliidu käimasoleva finantsperioodi raha ja ümberkorraldamine peab olema lõpule viidud aastaks 2023.
Põltsamaa vallas tegutseva erihoolekandeasutuse Võisiku Kodu juhi Terje Tederi sõnul on kõige raskem muuta inimeste suhtumist erihooldekodu klientidesse. Võõristav suhtumine tuleneb suuresti nõukogude ajast, mil need inimesed elasid ühiskonnast isoleerituna. On tekkinud ja jäänud stambid ja hirmud, sest tavaliselt me kardame teistsuguseid inimesi ja nii mõnigi meist näitab nende peale näpuga. Selline suhtumine on äärmiselt visa muutuma. Erihooldekodude töötajad teevad päevast päeva selle nimel tööd, et sellist suhtumist muuta ja samas tõestada, et erihoolekandeasutustes elavad igati tublid inimesed. Selleks püütakse neid üha rohkem ühiskonda integreerida. Üks võimalus selleks on mammuthooldekodude likvideerimine, mis ei ole erihoolekannet vajavatele inimestele normaalne elukeskkond.
Mõned hooldekodud asuvad vanades mõisahoonetes, mis ei ole selleks mõeldud ega sobi niisuguse funktsiooni täitmiseks. Seepärast on seatud eesmärgiks hajutada nende majade elanikud väiksemate üksuste vahel, et neist võiksid saada kellelegi samasugused kogukonnakaaslased ja naabrid, nagu on meie praegusedki naabrid.
Peremajad kuni 20 kliendile
Euroopa Liidu eelmise rahastamisperioodi jooksul rajati üle Eesti päris palju peremaju, kuhu erihooldekodude elanikke ümber on asustatud. Need majad on rajatud põhimõttel, et seal saaks koos elada kümmekond klienti. Lähema viie-kuue aasta plaan näeb ette, et erihoolekannet vajavad kliendid hakkavad elama koos kuni 20 kliendile mõeldud peremajades, mis on kodusemad, kuid kus neid teenindaksid ööpäevaringselt vastava koolituse saanud töötajad ja tugiisikud, nagu see toimub suurtes hooldekodudes.
Võisiku Kodu juht lausus, et erihoolekannet vajavate klientide majutamine peremajades kujuneb kallimaks kui suurtes hoolekandeasutustes, kuid me kõik tahame ju üha paremaid elamistingimusi. Terje Tederi sõnul tulevad tublimad hoolealused kogukonnas toime nii, et asju ajada, rahaga ümber käia ja igapäevast elu korraldada aitab tugiisik. Praeguseks on mitmed endised Võisiku Kodu kliendid asunud elama mitmete omavalitsuste sotsiaalkorteritesse, kus tugiisik neid vajadusel abistab.
Igatsevad tagasi kodukohta
Kaugeltki kõik erihooldusel olevad kliendid ei ole sellist teenust vajanud sünnist saati, vaid nad on haigestunud hiljem. Paljud praegused Võisiku Kodu kliendid on avaldanud soovi minna elama oma endisesse kodukohta. Juba praegugi on Võisiku Kodu hooned suvisel ajal ja suuremate riigipühade ajal pooltühjad, sest sealsed elanikud viibivad sellel ajal oma pereliikmete ja lähedaste keskel. Samas vajavad kodukohtadesse naasta tahtvad inimesed ka seal toetavat kätt ja nende lähedastega kontakti otsimine ning nendega läbirääkimiste pidamine tähendab hooldekodu töötajatele tõsist tööd.
Kui kliendi endise kodupaiga läheduses elavad ka tema lähedased, on kontakti taastamine lihtsam. Vastasel juhul tuleb otsida kontakti kohalike hoolekandeasutuste ja kohaliku omavalitsuse esindajatega.
Võisiku Kodu juhataja on skeptiline selles suhtes, et osa nende erihooldekodu klientidest tulevikus siin praegu olemasolevate hoonete baasil oma elamistingimusi parandada saavad. Kui Põltsamaa vallas ka edaspidi erihoolekandeteenust pakkuda plaanitakse, siis tuleks ka sinna peremajad ehitada. Selles osas on peetud juba kolmepoolseid läbirääkimisi AS Hoolekandeteenused, Võisiku Kodu ja Põltsamaa valla esindajate osalusel. Hiljuti sõitis Terje Teder Jõgevamaal ringi AS Hoolekandeteenused juhatuse liikme, kinnisvara- ja ehitusdirektori Toomas Jõgevaga. Kohtuti mitmete maakonna omavalitsuste esindajatega ning vaadati ringi selle pilguga, kus võiksid tulevikus väiksemad erihoolekannet vajavate inimeste elupaigad asuda.
Erihoolekannet vajavate inimeste puhul tuleb elamistingimuste parandamise kõrval pidada silmas sedagi, et neile tuleks tööd leida ja pakkuda. Osa erihooldekodude klientidest oleksid kohe valmis võimalusel tööle asuma, osa vajab aga toetatud tööd. Jõgevamaal on Tederi hinnangul sel eesmärgil seni tagasihoidlikult kasutatud Voore aktiviseerimiskeskust. Võisiku Kodu 336 kliendist töötab töölepingu alusel kaks klienti, hooajatöödel leiab rakendust 20-30 klienti kuus.
Hoolekandeasutuses püütakse teha tihedat koostööd töötukassa ja tööandjatega, selgitades neile, et puudega inimesed on sageli tunduvalt kohusetundlikumad ja lojaalsemad kui nii mõnigi terve inimene. Pealegi saab puudega inimesele töö andja riigilt maksusoodustust.
Ressursse tuleb maksimaalselt kasutada
Erihooldusel olevate klientide jaoks on tarvis rajada kõige rohkem elupaiku just Eesti suuremates linnades – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas. Samas on suure linna elukeskkonda sulandumine klientidele oluliselt keerulisem kui väiksemas linnas, kuid samas tekib väiksemas kogukonnas teistsugustele inimestele suurem vastuseis.
Maakohtadesse, kus teenused raskesti kättesaadavad, on aga erihooldust vajavaid kliente keerulisem asustada. Linnades on seevastu n-ö käe-jala juures arstiabi, rehabilitatsioonikeskused, töökeskused, kauplused jne.
Praegu tegeldakse Võisiku Kodus nii klientide kui personali kaardistamisega, saamaks parem ülevaade sellest, kuhu võiksid sealsed kliendid tulevikus ümber asuda ja kus võiksid leida endale uue tööpaiga selle asutuse praegused töötajad, kellest paljud on saanud riigi toel väga heal tasemel koolituse.
Peremajade rajamisel tuleb silmas pidada sedagi, et ei oleks vaja hakata uuesti välja õpetama seal vajalikke töötajaid, vaid et kasutataks maksimaalselt ära olemasolevat kaadrit.
TOOMAS REINPÕLD
