Kasepää vald, mille territooriumile jääks võimalik Omedu sadam, on volikogus sadama detailplaneeringu juba kinnitanud. Kasepää vallavanem Jüri Vooder ütles, et sadama detailplaneering saadetakse maavalitsusse seadusjärgse järelevalve teostamiseks.
Ka on Kasepää vald püüdnud sadama rajamiseks taotleda euroraha. Sadama projekt on saadetud rahandusministeeriumi juures tegutsevasse struktuurfondide projektide ettevalmistamise fondi. Kui taotlus heaks kiidetakse, saab selle rahaga teha sadama projekti.
Omedul kaasrahastajad olemas
Projektil on ka kaasrahastajad olemas. “7-8 kalapüügifirmat ja Venemaaga kaubavahetuse käivitamisest huvitatud ettevõtjad, sealhulgas ka Sangari suuromanik Jüri Kraft, andsid kirjaliku nõusoleku tulla kaasrahastajateks, nad on valmis investeerima oma raha,” kinnitas Vooder.
Tema sõnul jääks kauba- ja kalasadam detailplaneeringu järgi Kallaste poole Omedu jõe suudmesse ja Mustvee poole puhke- ja turismitsoon. Samuti tuleb Omedu sadamasse paatide hoidmise koht ning angaar paatide remontimiseks ja korrastamiseks.
Turismiga tegelevate ettevõtjate huvirühm plaanib ehitada Omedusse väikest hotelli. Samuti peaks sadama lähedale tulema korrastatud avalik liivarand ning kohvik.
Sadama maksumusest kõneldes jääb Vooder kidakeelseks. Seni on uue sadama rajamise hinnaks välja pakutud ligikaudu 100 miljonit krooni. “Saab ka tunduvalt väiksemate summadega hakkama,” kinnitas vallavanem.
Mustvee otsib partnerit
Ka Mustvee juhid peavad linna arengu seisukohalt elutähtsaks Mustvee sadama väljaehitamist, mis ekspertide hinnangul läheks maksma 47 miljonit krooni. Mustvee linna ja regionaalarengu sihtasutuse tehtud arenguprojekti järgi saaks selle summa eest ehitada nii kaubasadama, reisiterminali kui ka tollilao.
Mustvee linnapea Gennadi Kulkov on otsinud võimalikke osanikke, kes oleksid nõus sadama rajamises kaasa lööma. Linn on pöördunud ka Tallinna sadama poole. Kulkov tutvustas sadama väljaehitamise kava ka veebruaris linna külastanud siseminister Margus Leivole, kes mõtte heaks kiitis.
Praegu on Mustvee sadamas vaid üks kai ja sellegi on litsentsita ehitaja osaliselt valesti teinud. Linnavõimu tellitud ekspertiisi järgi tuleks kaid kohendada ja tugevamaks teha. Mustvee sadamal pole ka nõutavat sadamapassi, kindlaks on määratud vaid sadama akvatoorium. Enne Teist maailmasõda oli Mustvees korralik sadam, 1938. aastal läbis seda 1832 tonni kaupa. Igale mehele oma sadam või koostöö?
Jõgeva maavanem Aivar Kokk ütles, et kalavarude ja kalapüügi kontrollimiseks oleks vaja sadamat, kus asuvad ka külmhooned. Peipsi Kalurite Ühingu juhatuse esimees Priit Saksing peab korralikku sadamat röövpüügiga võitlemise eeltingimuseks. “Kala üleandmine ja vastuvõtmine peaks toimuma kindlate ja tingimustele vastavate sadamate kaudu. Siis väheneks ka röövpüük tunduvalt. Õigemini, sadamate ehitamine ja vastuvõtutingimuste kindlaksmääramine ongi üheks röövpüügi vähendamise eelduseks. Kalurid peaksid kokku leppima, kuhu sadamad ehitada tuleks,” rääkis Saksing.
Teisipäeval Peipsiäärsete kalatööstusettevõtetega tutvunud põllumajandusminister Ester Tuiksoo ütles, et kala kokkuostu probleem vajab korrastamist ning riigi abi.
Maavanem Aivar Kokk on seda meelt, et sadama asukoha peaksid kalurid ja ettevõtjad suutma omavahel kokku leppida. “Praegu püütakse üksteisel tooli alt ära tõmmata ja kaikaid kodaratesse loopida. Iga mees tahaks oma sadama teha, aga see on ju raiskamine, koostööd tuleks märksa rohkem teha,” nentis maavanem.
Tema sõnul asub tuleva aasta 1. jaanuarist Jõgeva maavalitsuses tööle inimene, kelle ülesandeks on otsida sadama rajamiseks raha. Selleks ajaks peaks olema selgeks vaieldud, kuhu sadam tuleb.
LISALUGU
Piirivalvekordoni asukoht endiselt lahtine
Siseministeeriumil on kavas Peipsi ääres piirivalvet tugevdada, sest 1. maist on need alad ühtlasi ka Euroopa Liidu idapiir. Võimaliku uue piirivalvekordoni asukohana olid algul kõne all Mustvee, Omedu ja Ninasi.
Praeguseks on ministeeriumi pressinõuniku kinnitusel sõelale jäänud Mustvee ja Omedu. Ministeerium selgitab nõuniku väitel praegu välja optimaalseima variandi. Lõplikku lahendus peaks selguma aasta lõpupoole.
Piirivalvekordon tähendab, et sadamas saaksid tööle hakata nii piirivalve kui ka toll.
HELVE LAASIK
