Kolmapäeval korraldas Eraküte Jõgeva kultuurikeskuses kaugkütte tulevikku puudutava avaliku arutelu. Soojafirma esindajad tõstsid põhiprobleemina üles vajaduse peatada kaugküttesüsteemi kontrollimatu lõhkumine. Selle vältimiseks tuleks nende hinnangul Jõgeva linnas taaskehtestada kaugküttepiirkond.
Jõgeva linnaisad on aga seisukohal, et kaugküttelt lokaalküttele ülemineku tagajärjel tekkiv tarbijate arvu vähenemine ei põhjusta automaatselt soojahinna tõusu. Abilinnapea Aare Olgo märkiski, et inimesi ei maksaks hinnatõusujuttudega ära hirmutada.
Sooja hind järgmisel aastal ei tõuse
Erakütte müügidirektor Indrek Tiidemann teatas, et tänavu ega ka järgmisel aastal ei tõsta nad sooja hinda.
“Kaugküttepiirkonna kehtestamine Jõgeval on praegu täiesti lahtine küsimus. Mulle tundub, et volikogus ja ka linnavalitsuses ei ole hetkel poliitilist tahet, kuid selgitustöö tulemusena loodan, et poole aasta pärast saab volikogu siiski aru ja kehtestab linnas kaugküttepiirkonna,” lisas ta.
“Kaugküttepiirkond on Jõgeval praegu hästi välja arenenud ja seda lõhkuda oleks väga kitsarinnaline. Kaugküttepiirkonna kehtestamisel võidavad praegu siiski soojatarbijad. Meie ettepanek on, et kaugküttepiirkond tuleb Jõgeva linnas taaskehtestada. Kui on vaja, siis tuleb avada uuesti üldplaneering. Meil ei ole lihtsalt pikalt aega oodata,” rääkis Riigikogu ja Jõgeva linnavolikogu liige, rahvaliitlane Mai Treial.
Linnapea ei taha lubada haiglal lokaalküttele üle minna
Jõgeva haigla on teatanud, et soovib järgmisest aastast üle minna lokaalsele gaasiküttele, mis tähendab soojahinna tõusu linna kaugküttesüsteemis. Hinnatõus pole suur ? ühel tarbijal tuleks aastas maksta 112 krooni senisest rohkem. Ühe 80 korteriga elamu üleminek lokaalküttele kergendaks tarbija rahakotti aastas 22,50 krooni võrra.
“Jõgeva linnapea andis mulle lubaduse, et Jõgeva haigla ei lahku kaugküttesüsteemist,” teatas Indrek Tiidemann.
Jõgeva linnavolikogu kantselei juhataja Jaan Järv rääkis, et ta on aastaid võrrelnud lokaal- ja kaugkütte soojahindu. Lokaalkütte soojahinna osas ta erilisi eeliseid ei ole märganud.
Nõupidamisel tõdeti, et lokaalkütte puhul ei võeta soojahinna arvutamisel tihti arvesse katlamaja muretsemise ja ehitamise kulusid ning ekspluatatsiooni ehk hooldamise kulusid. Samuti märgiti, et gaasikatlamaja võib muretseda keskmiselt 150 000 krooni eest, kuid kasutatud katelde paigaldamisel võib juhtuda, et nende kasutamisaeg võib osutuda väga lühikeseks ja neid tuleb tihedamini ja vahel ka kapitaalselt remontida.
Lokaalküttest huvitatuid on piisavalt
Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt?enko teatas, et üks majaderühm linnas on huvitatud lokaalküttele üleminekust. Selle põhjuseks pidi olema sooja vee puudumine suvel.
Soojatootja väitel on suvine sooja vee tootmine problemaatiline, sest tarbimine on liiga väike, peamiseks põhjuseks on tarbijate maksejõuetus. Kütteperioodil moodustab sooja vee osa kogu soojusenergia müügist ainult 3-4 protsenti. Vähene sooja vee tarbimine suvel toob endaga kaasa väga suured trassikaod (kuni 80 protsenti), mis omakorda võib hakata mõjutama soojusenergia müügihinda.
Jõgeva linnavolikogu liige Olavi Annuk ei olnud nõus soojatootjate väitega, nagu oleksid soojatrassid normaalses olukorras. Tema sõnul tuleks neid kiiremas korras ümber ehitama hakata. “Kui näiteks Helsingis on soojatrasside kaod 7-8 protsenti, siis meil on need tunduvalt suuremad ehk 16 protsenti,» väitis Annuk.
Indrek Tiidemann vastas, et soojatrasse renoveeritakse vastavalt võimalustele. Erastamisega kaasnes firmale ka iga-aastane ligi 1,36 miljoni kroonine investeerimiskohustus, mille ettevõte on ületanud. Eraküte on kahe aasta jooksul Jõgeva linna soojamajandusse investeerinud juba üle 4 miljoni krooni.
Soojatootja teenib kasumit
Äriregistri andmetel oli Jõgeva Soojuse kasum 2002. aastal 1,8 miljonit krooni. “See summa kajastab pooleteise aasta pikkuse perioodi kasumit, sest Jõgeva Soojuse viimane majandusaasta, mille kohta on Äriregistris andmed, oli 01.07.2001 – 31.12.2002. Kasum oli 1,8 miljonit krooni, aga üldkoosoleku otsusega jagati sellest eelmiste perioodide kahjumite katteks 97 000 krooni ja reservi 86 000 krooni, seega oli tegelik kasumi jääk 16 miljonise käibe juures 1,6 milj krooni,” teatas Erakütte Jõgeva osakonna juhataja Endel Varik.
Möödunud aasta kasuminumbreid pole Eraküte avaldanud. Endel Variku andmetel ühendas Eraküte kõik oma tütarettevõtted ning alates 2003. aastast eraldi osakondade lõikes kasumit välja ei tooda.
“Erakütte eelmise majandusaasta auditeeritud andmed esitatakse Äriregistrile vastavalt seadusele hiljemalt tänavu 30. juuniks ja on siis kõigile kättesaadavad. Auditeerimata andmete avaldamise otsustab omanik,” teadis ta.
Soojatarbijad on ettevõttele võlgu üle 3 miljoni krooni. Võlg on tekkinud väga pika ajavahemiku jooksul ? alates 1994. aasta 1. jaanuarist kuni tänavu 21. jaanuarini.
RAIVO SIHVER
