Puurmani vallas kestab Keskkonnakaitse Ühingu eestvedamisel eelmisel sügisel alanud protestiliikumine Talteri plaani vastu rajada Pikknurme ja Pööra küla piirile killustiku tootmiseks dolokivikaevandus. Ühtlasi on kaevanduseteemaatika jõudnud ka kohtusse, kus vastasseisus Talteri ja vallavolikogu vahel jäi peale ettevõte.
Märtsis rahuldas Tartu Halduskohus Talteri esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto kaebuse ja tühistas Puurmani vallavolikogu otsuse möödunud aasta novembrist, mis tunnistas kehtetuks septembris vastu võetud otsuse. Viimasega oli vallavolikogu andnud omapoolse nõusoleku keskkonnaministeeriumi poolt ettevõttele geoloogiliste uuringute loa väljastamiseks. Muu hulgas leidis halduskohus, et Puurmani vallavolikogu novembrikuises otsuses pole välja toodud, kuidas geoloogilise uuringu loa andmine reaalselt vallaelanike huvisid mõjutab. Teatavasti tühistas vallavolikogu uuringute läbiviimist soosiva otsuse, reageerides kohalike elanike esitatud vaidele, mis väljendas vastuseisu geoloogilistele uuringutele ja plaanitsetavale kaevandusele.
Kohtuotsus ei tähenda luba uuringuteks
“Pärast kohtuistungit pole valla ja Talteri esindajad kohtunud ja vald ei oma infot firma edasiste plaanide ja tööde ajagraafiku osas,” ütles Puurmani vallavanem Rauno Kuus. Talteri tegevdirektori Sven Pertensi sõnul ei saa kohtuistungi tulemusest lähtuvalt veel välja pakkuda võimalikke geoloogiliste uuringute alustamise tähtaegu, sest luba selleks pole keskkonnaministeerium andnud.
“Kaevandajale peaksid geoloogiline uuring ja keskkonnamõjude uuring andma kindluse, et kaevandatav dolomiit on piisavalt kvaliteetne, hüdrogeoloogilised tingimused võimaldaksid kaevandamist ja keskkonnamõjud jääksid talutavuse piiridesse.
Samuti on kaevandama hakkamisel oluline, et keskkonnamõjude leevendamiseks vajalikud summad ja kaevandamiseks vajalikud investeeringud oleksid sellisel tasemel, mis võimaldab ettevõttel selle karjääri majandamisega kasumit saada,” ütles Pertens.
Keskkonnakaitseühing tegutseb
Puurmani vallas kestab edasi ja on tugevnenud porotestiliikumine Talteri soovi vastu rajada dolokivikaevandus ja käivitada killustiku tootmine. Kaevanduse vastased asutasid 2008. aasta 25. novembril Keskkonnakaitse Ühingu, mille põhieesmärk on Puurmani valla looduskeskkonna säilitamine. “Praegu keskendume põhjavee kaitsele ja rohekoridori säilimisele Pikknurme piirkonnas. Ühingu liikmed on peamiselt Pikknurme, Pööra, Tammiku ja Saduküla elanikud ja siinsed suvitajad,” ütles ühingu eestvedaja Ave Märjamaa.
Puurmani vallas tegutsev ühing on ka tänavu märtsis loodud Eesti Maavarade Ühingu liige. Organisatsioon loodi maavarade säästlikuks kasutamiseks ja kohaliku kogukonna huvide kaitseks.
Ühingu liikmete mõttekaaslane, Puurmani vallavolikogu saadik Toivo Põlts kutsus piirkonna elanikele kaevanduse teemadel rääkima Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiaprofessori Rein Einasto. Teadlane kinnitas, et kolmekümneks aastaks allapoole põhjavee taset rajatav karjäär võib tähendada sellele piirkonnale ökoloogilist katastroofi, sest halveneb põhjavee kvaliteet. Tema sõnul on kolmkümmend aastat pikk aeg ning senine praktika on näidanud, et kaevandajad karjääride kordategemise eest ei vastuta.
“Eestis on Geoloogia Instituudi andmetel kohti, kuhu saaks rajada karjääre ilma kohaliku elanikkonnaga vastuollu minemata ja loodust mastaapselt kahjustamata,” ütles Einasto, kelle sõnul puudub praegu keskkonnasõbralik allveekaevandamise tehnoloogia.
“Ma pean eriti toonitamisväärseks Rein Einasto seisukohta, et kui loodusvarad kuuluvad põhiseaduse järgi riigile ehk rahvale, siis miks on ühel erafirmal õigus kasumi teenimise eesmärgil kogu piirkonna inimeste elukvaliteeti halvendada,” ütles Ave Märjamaa.
“Ühe olulise mõttena jäi minu jaoks kõlama, et tänane kaevandamist reguleeriv seadusandlus vajaks ajakohastamist. Sisuliselt on kohalikel elanikel ja omavalitsusel väga raske kaevanduse vastu seista. Omavalitsuse vastuseisu korral on arendajal olemas võimalus kohalike arvamust vältida ja ikka soovitud tulemuseni jõuda, näiteks valitsuse kaudu. Samuti jätab soovida keskkonnamõjude hindamine. Raske on leida juhtumit, kus keskkonnamõjude hindamise tulemusel oleks mõni kaevandus rajamata jäänud. Iga mõju leevendamiseks on olemas abinõud, kuid iseasi on, kuivõrd hoolikalt neid rakendatakse ja täidetakse,” tõdes vallavanem Rauno Kuus.
Erinevad arusaamad piirkonna arendamisest
Talteri tegevjuht Sven Pertens kinnitas, et ettevõtte esindajad on valmis kohalike elanikega kohtuma ja läbirääkimisi pidama. “Samas ei näe me vajadust teha võimalikest läbirääkimistest meediasündmust, sest see takistaks osapooltel kokkuleppele jõudmist,” lisas ta.
“Karjääride piirkonnas suureneb majanduslik aktiivsus, paraneb tööhõive, suurenevad maksutulud ja omavalitsus ei oleks nii väga sõltuvuses riigilt saadavatest toetussummadest,” tõi Pertens esile kaevanduse rajamisega kaasnevad hüved.
“Talteril pole peale oma kasumi saamise piirkonna arengust küll sooja ega külma. Vald ei saa kaevanduse eest mingit tulu, küll aga suureneb kaevandamistasude arvelt ressursimaks,” väitis Ave Märjamaa, kelle arvates tasuks Puurmani vallas ennekõike turismi arendamisega tegelda.
“Praegu on Talter taotlenud uuringuluba ja võimaliku kaevandamist kolmekümneks aastaks ühele perspektiivsele alale. Nagu senine praktika näitab, kui juba kaevandamisluba saadakse, siis kaevandusi ka laiendatakse. See tähendaks piirkonnale praeguste andmete kohaselt mitte kolmekümneaastast kaevandamist, vaid juba kuuekümne aastast kaevadamist 70 hektari suurusel maa-alal. Mis jääb siis järele selle piirkonna elukeskkonnast?” küsis Märjamaa.
Puurmani vallavanema Rauno Kuusi sõnul on aga kaevanduse rajamise positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest veel vara rääkida. “Praegu on teemaks ikkagi uuringute läbiviimine ja sellele järgneb keskkonnamõjude hindamine,” märkis ta.
iii JAAN LUKAS
