Austatud jõgevamaalane!
Võidupühal lehvivad Eestimaa kohal sinimustvalged trikoloorid. Just sellistest kangastest õmmeldi Põltsamaal esimene rahvusvärvides lipp, mille all Eestimaa pojad Vabadussõtta läksid ja vere hinnaga iseseisvuse välja võitlesid.
1934. aasta 16. veebruaril võttis Riigikogu vastu otsuse muuta 23. juuni, võiduka Võnnu lahingu päev riiklikuks pühaks ning tähistada seda suurejooneliselt. Seepärast heiskame esimeste päikesekiirte säras uhkusega lipud ja süütame õhtul jaanituled sajanditevanuse kombe ja vabaduse eest langenute auks. Põline jaanitulede ning võidutulede süütamise tseremoonia on nagu loodud sulama ühte kauniks ja säravaks rahvuslikuks kombetalituseks.
“Meil on põhjust pidada pidu meis enestes, meie hingedes ja jaanitulede kumas: tänasel võidupühal hindame kõige suuremaks võiduks oma taastatud iseseisvust, oma põhiseadust ja põhiseaduslike institutsioonide toimimist, Eesti tagasiastumist maailmakaardile,” on öelnud president Lennart Meri.
Jõgevamaa pidulik võidupüha tähistamise tseremoonia viiakse seekord läbi muistsesse aega ulatuvate kultuuritraditsioonidega ning vabaduspüüdega Põltsamaal. Siit lähetame rahvusvärvides lippude alt ja jõetammist langeva veemühina saatel Pärnu linnas toimuvalt võidupüha paraadilt saabuva võidutule kõigisse maakonna omavalitsustesse, et püha leegiga õhtuvidevikus kodutanumail jaanilõkked süüdata. Las säratab leegi kuma pilved leegitsema, las tuhiseb kiik kõrgete latvadeni, rõkkab laul ja vihub tantsu jalg. Kõlagu noorte kilked ja naer ning kõigevägevam olgu lahke unistuste täideviimisel.
Oleme ikka olnud ilumeelega, kodupaika hoidev ja kaunistav rahvas – kaunis maa ja kaunid kodud on jätkuvalt olnud siinse rahva uhkuseks. Seepärast tunnustame enam silma paistnud kodukaunistajaid mastivimpli ja tänukirjaga võidupühal Eesti lipu sünnipaigas.
Õnnitlen teid pidupäeva puhul ja soovin kaunist jaanipäeva!
VIKTOR SVJATÕŠEV, maavanem
