|
|
AS Perevara pakkus lauda rajamiseks välja kolm asukohta, millest keskkonnamõjude hindamisel (KMH) osutus sobivaimaks Võidu (Võduvere) küla lähedal asuv maa. Külaelanikud ehitust ei toeta ning pöörduvad vajadusel probleemiga ka kohtusse. |
Võidu krundi kõrval kaaluti 1323 veisele mõeldud lauda rajamist ka Uus-Kubjale ning Karuranna krundile. Uus-Kubja jäeti plaanidest välja, sest seal lähedal asuvad Kassinurme linnamägi ja hiis, mis on looduskaitse all. Samas on seal ka elamud suhteliselt lähedal ning pinnareljeef on ehitamiseks ebasobiv.
Teine variant oleks olnud ehitada laut Karuranna maatükile, kuid takistuseks osutusid liiga lähedal asuvad pinnaveekogud, ehitamiseks ebasobiv pinnareljeef, logistiliselt kehv asukoht ning nõrgalt kaitstud põhjavesi.
Võduvere külas asuv krunt osutus sobivaimaks seetõttu, et sealne maapind on küllaltki tasane, asukoht on logistiliselt hea ning olemas on ka infrastruktuur, sest praegu asub seal AS Perevara noorloomalaut.
Haisutekitajad normi piires
Lauda juurde rajatakse veel kolm kõrvalhoonet, 23040 m3 mahutav lägamahuti ning 560 m3 mahutav tahkesõnniku mahuti. Pinna- ja põhjavee kaitseks ehitatakse uus puurkaev, rajatakse imbväljak või vajadusel ka kogumismahuti reovee ärajuhtimiseks. Sõnnikulaotamiseks koostatakse korralik plaan, et vähendada selle töö käigus tekkivat haisu. Et vedelsõnnikumahutisse on võimalik ladustada kaheksa kuu sõnnik, siis toimuks selle laotamine KMH plaani järgi äärmisel juhul ainult kahel korral aastas.
Kui plaanis tutvustati ka õhku paisatavate gaaside levikut, mis peavad teoreetiliselt normi piiresse jääma, siis seadis Võduvere elanik Ain Avi plaani korrektsuse kahtluse alla. Nimelt ei ütle arvud tabelis seda, kas sõnnikuhais lähedal asuvate elamuteni levib või mitte.
Ka OÜ Alkranel tegevjuht Alar Noorvee ei saanud kinnitada, kas hais elanikke häirib või ei, sest inimeste lõhnatundlikkus on erinev. Kuid siiski kinnitas Noorvee, et laudast eralduvate gaaside NH3, H2S ja N2O kogus ei kahjusta külaelanike tervist.
Laut Jõgevale ohtlikult lähedal
Selleks, et laudast tulevat haisu veel vähendada, soovitas Noorvee kasutada sõnniku laotamisel pinnasesse ladustamise süsteemi. Seega ei lasta läga põllule lahtisest voolikust ega jäeta sinna vedelema, vaid juhitakse see otse pinnasesse ning kaetakse pärast laotamist kohe kinni.
Veel soovitati hoiduda sõnniku laotamisest palava ilmaga, nädalavahetustel ning pühade ajal, kui inimesed suure tõenäosusega kodus viibivad. Siiski ei olnud Ain Avi selle jutuga nõus. Tema sõnul on enamik Võduvere küla elanikke kodus praktiliselt kogu aeg ja peaksid jubedat sõnnikuhaisu päevast päeva sisse hingama.
Et Võduvere küla asub Jõgevast vaid mõne kilomeetri kaugusel, siis uuris külaelanik Aiki Ploom, kas teatud tuulesuuna puhul hakkab sõnnikuhais levima ka Jõgeva linnas. Võrdlusena tõi naine Tartu olukorra, kus Vorbuse seafarmi sõnnikulaotamise ajal on linnas kohutav seasõnniku hais. Alar Noorvee väitis, et sealäga on oluliselt intensiivsema haisuga kui veiseläga ning hais ei tohiks siiski Jõgevale levida, aga päris kindlalt ta seda väidet ümber lükata ei saanud.
Veel ei nõustunud Ain Avi sellega, et KMH esitluses oli kirjas Võidu krundi tasane pinnareljeef. “Eestiaegsetel kaartidel asuvad sellel krundil veesilmad, mis nõukogude ajal kuivendati, seega on seal maapind ebatasane ja paljud alad ka praegu liigniisked,” sõnas Avi. Sellele vastas Noorvee, et Võidu krundi pind on kuivem Karuranna ja tasasem Uus-Kubja maatükist.
Lisaks eelmistele väidetele ei nõustunud Avi sellega, et keskkonnamõjude hindamisse oli kaasatud ka infrastruktuur ja logistika, mis mehe sõnul pole kuidagi keskkonnamõjudega seotud. Aiki Ploompuu lisas, et tegemist on lihtsalt firma rahalise kokkuhoiuga. Noorvee täiendas, et ka loodusvarade kasutamine, nagu teede rajamiseks kasutatav killustik, kuulub keskkonnamõjude hulka ja seega tuleks infrastruktuuri olemasolu või puudumist analüüsis siiski arvesse võtta. Selles küsimuses jäidki presenteerija Noorvee ja külaelanikud lõpuni eriarvamusele.
Vajadusel minnakse kohtusse
Pärast pikemat vaidlust sõnas Ain Avi, et kindlasti on veel olemas mõni maatükk, kus elamud laudast vähemasti kilomeetri kaugusele jääksid, kuid Noorvee vastas, et taolise asustusega kohta on võimalik leida ainult Alam-Pedja looduskaitsealal. Veel lisas Avi, et Karuranna krunt sobiks ehituseks paremini kui Võduvere küla, sest seal ei asu elamud nii lähedal, siiski väitis Noorvee vastu, et seal on põhjavesi nõrgalt kaitstud ning reovesi võib valguda Pedja jõkke.
Vaidluse lõpus ütles Avi, et kui talle antaks kaart, siis suudaks ta kindlasti mõne sobivama koha Perevara laudale välja valida. Arutelul talle siiski sellist võimalust ei antud.
“Lugeda infrastruktuuri ja logistikat keskkonnamõjude hulka on vaid puhas demagoogia,” kinnitas Avi, kes lisas, et kui Perevara peaks ehitusloa saama, siis pöörduvad Võduvere küla elanikud oma murega kohtusse.
AS Perevara juhatuse liige Alo Teder ei oska kohtuga ähvardamisse kuidagimoodi suhtuda. “See on nende õigus oma probleemiga kohtu poole pöörduda. Ega meil ei jää muud üle kui oodata ning siis juba teeb otsuse kohus,” ütles ta. Neljapäevasel arutelul ei suudetudki ühise otsuseni jõuda. Edasi läheb projekt keskkonnainspektsiooni, kus tehakse otsus Võidu krundi keskkonnamõjude kohta ning heakskiitmisel võib AS Perevara hakata taotlema ehitusluba. Alo Tederi sõnul enne kevadet mingeid järgmisi samme ei astuta.
EILI KOITLA
