Eestis on kasutusel solidaarsusel põhinev riiklikult rahastatud tervishoiusüsteem ja üldjuhul ei pea haigekassas kindlustatud isikud ise oma ravi eest maksma. Siiski tuleb arsti poole pöördumisel arvestada mõningate võimalike kulutustega. Seadus kasutab selliste kulutuste puhul mõistet omaosalus ja üks omaosaluse liikidest on visiiditasu.
Visiiditasu perearsti poole pöördumisel
Tervisemure puhul on esimeseks abiandjaks perearst. Kuna esmatasandi arstiabi peab riik kättesaadavuse seisukohalt tähtsaimaks, siis on perearsti külastus inimesele tasuta. Perearst võib küsida visiiditasu ainult koduvisiidi eest ja sellestki on vabastatud rasedad ja alla 2-aastased lapsed. Kui ühe koduvisiidi käigus vaadatakse läbi mitu patsienti, peab patsient tasuma koduvisiidi eest ikka ühekordses määras.
Seadus ei näe võimalust küsida inimeselt perearsti külastusel tasu, olgu see näiteks külastustasu, haldustasu vms nimetuse all.
Visiiditasu eriarsti külastusel
Kui tervisemure tõttu tuleb pöörduda eriarsti poole, tuleb võtta perearstilt saatekiri. Perearsti vahenduseta saab pöörduda eriarstile trauma puhul, kroonilise haigusega, tuberkuloosiga, silmahaigusega ja naha- või suguhaigusega. Samuti saab saatekirjata pöörduda arsti poole, kui on vajadus saada günekoloogilist või psühhiaatrilist abi.
Nii saatekirjaga kui ka saatekirjata pöördumisel tuleb raviasutuse nõudel tasuda visiiditasu.
Nagu juba eespool mainitud, ei pea patsiendid oma ravi eest ise maksma. Tuleb rõhutada, et haigekassa tasub ravi eest siis, kui haigekassa ja teenust osutava raviasutuse vahel on sõlmitud leping. Raviasutusse pöördumisel peab vastav info olema patsiendile nähtaval kohal väljas.
Pöördumine eelisjärjekorras ja visiiditasu
Seadus on sätestanud võimaluse pöörduda inimesel eriarsti poole ka ilma saatekirjata ja väljaspool järjekorda. Sellisel juhul tuleb aga silmas pidada, et ravi eest tuleb maksta isikul endal. Lisaks ravile tuleb tasuda ka visiiditasu, kui see on kehtestatud.
Visiiditasu suurus ja vabastused
Nii perearsti koduvisiidi kui ka eriarsti visiidi eest tuleb tasuda maksimaalselt 3,20 eurot. Kuigi seadus näeb ette võimaluse visiiditasu piirmäära indekseerimiseks ehk korrigeerimiseks võrrelduna tarbijahinnaindeksiga, on visiiditasu piirmäär juba pea kümme aastat püsinud muutumatuna.
Visiiditasu ei või nõuda rasedalt alates 12. rasedusnädalast ja alla kaheaastasele lapsele osutatava tervishoiuteenuse eest. Tihti tõstatub küsimus, kas visiiditasu võib võtta traumapunktis osutatud teenuste eest. Seadus siin erandit ei sätesta, visiiditasu võib võtta ka traumapunktis osutatud tervishoiuteenuse eest, v.a. juhul, kui patsient paigutatakse vahetult pärast traumapunktis käiku haiglaravile.
Visiiditasu ei tule maksta, kui eriarst suunab isiku ravile ühe ja sama raviasutuse piires. Seega kehtib visiiditasuvabastus, kui ühe eriala arst suunab isiku samas asutuses sama või teise eriala arsti juurde.
Samuti kehtib visiiditasuvabastus juhul, kui isik suunatakse küll teise raviasutusse, aga sama eriala arsti juurde.
Kui mingil põhjusel pole võimalik arstiga kokku lepitud vastuvõtule minna, tuleks sellest arsti kohe teavitada. Kui jätta tulekust teatamata või teatada sellest hiljem kui 24 tundi enne vastuvõtuaega, tuleb raviasutuse nõudel järgmise visiidi eest juba kahekordselt tasuda.
Visiiditasu küsimine on seaduses sätestatud võimalus ja selle rakendamisel on raviasutustel võimalus kas visiiditasu üldse mitte küsida või rakendada soodustusi, mida mitmed raviasutused ka teevad.
Haigekassa soovitab visiiditasu ja muude tasude puhul võtta raviasutuselt maksmise kohta kviitung.
MARTIN PÄRN, jurist
