Neli aastat Jõgeva spordikeskust Virtus juhtinud Priit Toru näeb, et valla spordiellu on hästi panustatud ning võrdselt on võimalusi aktiivseks eluviisiks nii noortele kui ka täiskasvanutele.
„Jõgeval on toimunud tohutu areng. Juurde on tulnud uusi spordialasid nagu sulgpall ja vibulaskmine, mida siis polnud, kui mina tulin. Kõigile on võimalused antud ja alati on tagasiside positiivne olnud. Näiteks viimati toimunud suur vibuvõistlus sai palju kiidusõnu,“ märkis Priit Toru.
Kui kabetajad muretsevad, et vähesed noored tee mõttespordi juurde leiavad, siis selles Toru murekohta ei näe. „Meil on kabes Eesti parimad noored, õed Triinu ja Merilii Jalg, kes on väga noored ning kõik imestavad, kuidas neil tekkis huvi sellise alaga tegelemiseks. Müts maha nende pere ees, sest lapse huvi tekib ikkagi vanemate eeskujul, kes suunavad ja pakuvad erinevaid tegevusi,“ märkis Toru, kelle sporditee algas samuti isaga suusatamisest ja pallimängudest.
Spordisaalid rahvast tulvil
„Meil tegeleb spordiga väga palju noori. Näiteks Kuremaal on ujumises lausa järjekord, ligi 180 noort on seal praegu ujumas ja järjekorras on veel palju inimesi. Ka saalihoki on palju noori toonud ning moodustatud sulgpalliklubi tegeleb aktiivselt nii täiskasvanute kui ka noorematega,“ kiitis Toru.
Kuid ka täiskasvanutele jätkub mehel kiidusõnu. „Täiskasvanud ja naised on Jõgeval väga aktiivsed. Aeroobikasaal on pidevalt täis, meil on erinevaid treeninguid, millest palju osa võetakse,“ märkis spordikeskuse juhataja.
Spordisaalide täituvus on nõnda tihe, et tihti ei jätku lihtsalt vabu aegu. „Spordisaalid on õhtuti täis, pallimängusaalis on isegi aegade puudus, seega võib sinna saada kas ennelõunal või nädalavahetusel. Meie asula on sedavõrd suur, et ühest pallimängudesaalist jääb väheks, lisaks on pühapäeviti lisandunud korvpallitreeningud. Kõik tahaks suurt saali kasutada ning nii jääb kitsaks,“ sõnas Toru.
Seda enam tõdeb ta, et maja lahendus pole spordihoonele hea. „Spordisaali funktsioon on üks suur saal, mille vahele tõmmatakse kardin nii, et korraga saab olla kaks spordiala korraga. Meil on siin poolteist saali ning sees saab olla vaid üks treening, seda on vähe,“ ütles Toru.
Nii loodetakse uuele spordihoonele. Millal see valmida võiks, ei oska täna veel keegi öelda. „Juhtide nägemus on olnud multifunktsionaalse spordihoone rajamine põhikooli juurde,“ selgitas Toru.
See tähendaks, et hommikul toimuvad kehalise kasvatuse tunnid ning pärastlõunal juba treeningud. „Siis leiaks saal maksimaalset kasutust ja nädalavahetusele ning õhtule jääksid üritused ja võistlused. Me ei ole siiani Virtuses ühtegi üritust ära jätnud. Multifunktsionaalne spordihoone lubaks ilmselt ka suuremaid üritusi korraldada,“ arvas spordikeskuse juhataja.
Talved spordile soodsad
Kuid seni, kuni pole uut hoonet, tuleb Virtusest võtta kõik, mis võtta annab. Nii andis ka läinud talv häid võimalusi sportimiseks. „Viimased talved on olnud väga korralikud. Kui lund on, siis oleme suusarada teinud ning Virtuse taga on kilomeetripikkune suusaring olemas,“ märkis Toru. Kuigi kunstlumevõimekust Jõgeval pole, kiidab juhataja Kuningamäe ja Kuremaa suusaradasid.
„Kunstlume tootmine on väga kulukas ning tingimused peavad selleks olema ideaalsed. Kuremaa on selline imeline koht, kus rajad on metsa sees, puud ümber ja päike ei pääse rajale ligi. Lisaks ei ole seal väga palju tuult. Kuningamäel on olemas korralik tehnika ja rajad kestavad kaua,“ kiitis Toru.
Olgugi et kunstlume tootmine on kulukas, ei nõuaks vähem ressurssi ka unistuste jäähall, mis võimaldaks uisutada, jäähokit ja curlingut mängida. „Kui raha oleks, siis mina spordikeskuse juhina näeks, et mida rohkem valikuid, seda parem. Paraku takerdub kõik kulude taha, sest omavalitsusel peab olema palju raha, et jäähalli üleval pidada, samas loob see lisandväärtust,“ arvas Toru, lisades, et võimalikud oleks ka rahakotisõbralikum võimalus nagu avatud liuväli, mis tema meelest Jõgevale hästi sobiks.
Ent selleks korraks on talv ajalugu ning ees ootab kevad. „Meil algab välihooaeg, mis tähendab, et paljud alad lähevad õue. Staadioni kate on renoveeritud, hakkamegi seda ette valmistama. Lisaks on meil suureks luksuseks naturaalse muruga väljak,“ ütles Toru.
„Linnas on peaareen ja treeningstaadion, mida hooldame, see on mängimiseks kõigile. Peaareenil mängivad meie esindusvõistkonnad, kõige suuremaks kasutajaks on Jõgeva Wolves, kes oma kodumängud peab valdavalt Jõgeva peastaadionil. Meil on suur vastutus, et neil oleks parimad tingimused, mida meil on võimalik pakkuda,“ rääkis Toru.
See tähendab, et naturaalse muruga väljakut tuleb hoida, seal ei tohi mängud järjest toimuda ning seda saab kasutada piiratud aja. „Oleme mängude vahet suuremaks teinud, sest muru saab päris kõvasti kannatada ning tahab hooldust,“ selgitas spordikeskuse juhataja.
Matkarada Jõgevalt Kuremaale
Kuid kevad toob värsket hingamist ka valda. „Aprill on Jõgeva valla liikumiskuu, siis pakume erinevaid üritusi. Palamusel on tulemas maanteejooks ning tõukerattasprint. Inimestele, kes pole üldse liikunud, hakkame korraldame matkasid,“ lubas Toru. Paaritunnised matkad toimuvad neljapäeviti kell 18 linna ümbruses. „Me ei kõnni suurtel teedel, vaid vaatame matkaradu ja väiksemaid teid.“ Lisaks pakutakse Virtuses aprillis tasuta näidistreeninguid.
Eriti unistab spordikeskuse juhataja aga matkateest Jõgevalt Kuremaale ja erinevatest radadest Jõgeva ümbruses. „See on meie tulevikuplaan, mille lähiajal ka ära teeme. Kuremaa on meile nii lähedal, et miks mitte siit jala või rattaga mõnele Kuremaal toimuvale üritusele minna. Seal on väga tubli aktiivgrupp, kes kõikvõimalikke üritusi korraldab,“ kiitis Toru.
Ühtlasi on kergliiklus- ja matkateed heaks võimaluseks õue saada ka neid, kes muidu spordist kauge kaarega mööda kõnniks. Lisaks tahab Toru, et Jõgevast kujuneks ka rattalinn. „Kõik uued tee-ehitused võiksid sisaldada ka eraldi jalgrattateid,“ mõtiskles Toru.
Kuid tänu- ja kiidusõnu jagub juhatajal rohkesti. „Teistes omavalitsustes käies olen mõistnud, et meil on kõik väga hästi. Mitte kõigis omavalitsustes ei väärtustata nii palju sporti. Lisaks on meil väga palju tublisid treenereid, kehalise kasvatuse õpetajaid ja sportlasi, kes valda kas või omavalitsuste mängudel esindavad. Loodetavasti leidub neid ka Tartus toimuvatele mängudele. Meie sportlased on teistele eeskujuks ja see on väga oluline,“ kiitis Toru.
Virtus, kuigi pealtnäha veidi räämas, on Toru hinnangul muutunud kodusemaks ning endast antakse kõik, et tingimused oleks kõigi võimaluste juures parimad. „Oleme sisetöid teinud ning saalide valgustatust parandanud. Virtus on meile armsaks saanud. Lisaks on meil väga tublid töötajad, kes kujundavad just spordihoone näo ning on jätnud külalistele meist väga hea mulje.“
KERTTU-KADI VANAMB
