Milline oleks praeguses olukorras sõnum inimestele, kes on Teie poolehoidjad ja toetajad? Olete ju korduvalt Riigikogusse valitud isikumandaadiga.
“Pessimismiks pole põhjust. Poliitika on täis ootamatusi, mina pole aga poliitikast kuhugi kadunud. Asun nüüd tööle Riigikogus. Kahetsusväärse juhtumi arutamine Maa-ametis võtab palju aega. Eks siis selgub, kas keegi on süüdi ja kes on süüdi. Ilma kohtuta ei saa kedagi kinni mõista. Praegu on Maa-ametiga seotut käsitletud suhteliselt emotsionaalselt. Tegemist on väga spetsiifilise valdkonnaga. Keskkonnaministeerium aitab uurimisele kaasa niipalju, kui on võimalik, seda on kinnitanud ka uus ministrikandidaat Rein Randver.”
Kellega tagasiastumisotsuse tegemisel nõu pidasite?
“See otsus sündis päris ruttu. Kõige rohkem pidasin nõu iseendaga, samuti mõne erakonnakaaslase ja lähedastega. Märgid näitavad, et asjaolude uurimise protsess hakkab venima ja sellises olukorras pole võimalik ministrina edasi töötada.”
Kas teoreetiliselt on võimalik versioon, et Maa-ameti korruptsioonikahtluse taga on poliitiline tellimus?
“Ma ei välista seda, kuid ei tahaks nii arvata.”
Ma usun, et praegu paljud inimesed ei tea, millise seaduse rikkumises Maa-ameti peadirektorit kahtlustatakse?
“Kui ma seda ise täpselt teaks, milles kahtlustamine seisneb. Fakt on see, et maade vahetamine käib vastavalt looduskaitseseadusele, mille on heaks kiitnud Riigikogu. Seaduse läbiviimiseks on valitsuse määrusega kehtestatud kindel kord, maade hindamiseks on Maa-amet hanke korras leidnud litsentseeritud kinnisvaraeksperdid. Ma arvan, et süsteem, mida kiputakse käsitlema ebavõrdse vahetamisena, on tegelikult võrdne vahetus. Kui riik ja omanik maid vahetada soovivad, tehakse hindamine mõlemale maatükile.”
Kas võib öelda, et maa kui osa kinnisvarast on tänases Eestis üks teravamaid vastuolude, konfliktide ja arusaamatuste põhjustajaid?
“Et kinnisvaraäri on üks tulusamaid ärisid, on seal ka väga palju erihuvisid. Nii pole välistatud ka emotsioonide üleskütmine. Ma arvan siiski, et praegu on otstarbekas ära oodata uurimistulemused.”
Kui jätame kõrvale konkreetse korruptsioonikahtluse, siis kuidas on Maa-amet viimastel aastatel oma ülesannetega hakkama saanud?
“Maa-amet on suunanud tegelikult maareformi kulgu ja loonud seadusandlust ja teostanud samaaegselt järelevalvet maareformi seaduse täitmise üle. Palju tööd nõuab maakataster ja terve maainfosüsteem, mida peetakse üheks parimaks Euroopas.”
Kas ja kuidas saaks ministeeriumide tööd korraldada nii, et kaoks oht situatsioonide tekkimiseks, mis sunnivad ministreid tagasi astuma. Teiega sarnane saatus on olnud kultuuriminister Signe Kivil ja põllumajandusminister Tiit Tammsaarel?
“Nendes juhtumites on sarnasusi ja ka erinevusi. Tervel real maaga seotud toimingutel on keskkonnaministri allkiri, kuid nende ettevalmistamine toimub sajaprotsendiliselt Maa-ametis. Selles mõttes on asi üles ehitatud usaldusele, et keskkonnaministeeriumis pole maaosakonda. Olen veelkord optimistlik ja arvan, et vahetustehingud on põhjendatud ja tehtud riigi huve arvestades.”
Kes keskkonnaministeeriumist hakkab seoses Maa-ameti korruptsioonikahtlusega uurimisorganitele ja kohtule selgitusi andma?
“Nende asutuste töötajad otsustavad ise, kellega vestelda soovivad.”
Ehk võrdlete Eesti suuremate meediaväljaannete hoiakuid Teie suhtes presidendivalimiste ajal ja nüüd, mil astusite tagasi ministriametist?
“Meedia hoiakud pole muutunud. Meedia on selline, nagu ta on. Ma ei arva, et kedagi ei tohiks kritiseerida. Sageli ületab aga kriitika piirid. Kas Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli aastapikkune järjekindel mustamine on talle tasuks tehtud töö eest? Kas kritiseerijad ka ise aru saavad, et selle mehe tööviljadest on neilgi abi?
Aeg annab hinnangu asjade käigule Maa-ametis. Tänane päev pole hinnangu andmiseks ehk kõige parem. Arvan, et kui looduskaitsealused maad on riigi käes ka viiekümne aasta pärast, siis alles mõistame asja mõtet. Praegu vaieldakse selle üle, kes on saanud maad vahetada ja kes mitte.”
Mida olulisemat on viimastel aastatel korda saatnud teie juhtimisel töötanud keskkonnaministeerium?
“Oleme käivitanud väga suured europrojektid Matsalus, Lääne-Saarte ja Emajõe-Võhandu piirkonnas, kus väga paljude inimeste joogivee kvaliteet paraneb. Loodud on ka pandipakendi süsteem, mis on ennast õigustanud. Kõrvaldasime ohud riigimetsade kohalt, kus metsa kasutamist ja kasvatamist üritati lahutada. Edukalt suutsime paika panna Natura alade võrgustiku. Oluliseks tuleb pidada ka kasvuhoonegaaside registri kasutuselevõtmist. Mitmel uuel Euroopa Liidu riigil või üleminekuriigil on see register veel loomata.
Ümberkorraldused tehti ka looduskaitsealade juhtimises. Põllumajandus- ja keskkonnaministeerium jagasid ülesanded kalanduse koordineerimisel. Palju tööd ootab kindlasti veel ees. “
Millisesse Riigikogu komisjoni hakkate kuuluma?
“Pole veel otsustanud, pean nõu ka Rahvaliidu fraktsiooniga.”
Milliseid arvamusi kavatsete avaldada riigieelarve projekti menetlemisel Riigikogus?
“Eelarve on põhimõtteliselt valmis. Riigikogus mõistagi seda mõneti täiendatakse.”
Kas 2007. aasta Riigikogu valimistel on Rahvaliidu põhiline koostööpartner Keskerakond?
“Keskerakond jääb koostööpartneriks. Väärtusi, mida oleme omavahelises kokkuleppes esile toonud, eriti inimese hindamist, ei saa kuidagi hüljata. Ma arvan, et pikemaajalises perspektiivis on vaja nende põhimõtete elluviimiseks veel liitlasi saada.”
Kas kandideerite Pärnus toimuval Rahvaliidu Kongressil uuesti erakonna esimeheks?
“Erakonnaliikmed arvavad, et ma peaksin kandideerima. Rahvaliit on oma valimislubadused täitnud: põllumajandustoetused on tõusnud, suurenenud on pensionid ja peretoetused, kasvanud kohalike omavalitsuste tulubaas, paranenud sotsiaalne tasakaal. Erakonda kuulub 10 000 liiget.”
JAAN LUKAS
