Villu Reiljan: “Rahvusringhääling peab olema objektiivne ja tasakaalustatud.”

Miks otsustas Eestimaa Rahvaliit valida just Teid oma esindajaks Rahvusringhäälingu nõukogusse?

“Vastavalt ringhäälingut käsitlevale seadusele kuulub Rahvusringhäälingu nõukogusse kuus esindajat Riigikogu fraktsioonidest ja neli spetsialisti, kes ei peaks erakondadega seotud olema. Koalitsiooni tahtel see päris nii pole. Samas ei saa öelda, et ekspertideks saanud loovisiksused parteiliselt väga juhitavad oleksid. Minust sai Rahvusringhäälingu nõukogu liige Rahvaliidu fraktsiooni tahtel. Olen sellesse nõukokku varemgi kuulunud ning üsnagi huvitavate kogemuste osaliseks saanud.”

Usutavasti muutuvad Rahvusringhäälinguga seotud teemad veelgi huvitavamaks ja keerulisemaks.

“Praegu on ees Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamine ühtseks rahvusringhäälinguks, mis olukorra teatud mõttes keeruliseks muudab. Arusaamad ringhäälingu osast, tasakaalustatusest, igakülgsest ja objektiivsest informatsioonivahetusest pole ka üheselt mõistetavalt. Niisiis ootab ees suur töö.”

Ajakirjandus on teid, teadagi, tugevasti “armastanud”. Kuidas olete rahul praeguse Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio loomingulise tasemega mitte kui Rahvusringhäälingu liige, vaid kui kodanik Villu Reiljan?

“Poliitikud on rohkem informeeritud kui teiste alade inimesed, mistõttu võin öelda, et probleeme ikka jätkub. Näiteks selgus nõukogus, et massirahutuste ajal ei juhtinud televisiooni mitte ainult Ainar Ruussaar, vaid mõned mehed veel. Selline huvitav nähe teeb mind poliitikuna ja kodanikuna väga ärevaks. Mõtlema paneb ka Mart Ummelase ja Rein Veidemanni eemalejäämine populaarsest Vikerraadio arvamussaatest ?Rahva teenrid”. Kahju, et Mart Ummelase väga sügav ja tasakaalustatud käsitlus ühiskonna asjadest ära jääb ja selle asemel on suunatud käsitlus.?

Kuidas tuleks Teie arvates lahendada Rahvusringhäälingu tasakaalus hoidmise küsimus?

“Arukalt tuleks lahendada organisatsiooni stabiilse finantseerimise küsimus, et see ei sõltuks poliitikutest ja poliitilistest tõmbetuultest. Kui Eesti riik dikteerib, kui palju peab eetris olema näiteks arvamus- või spordisaateid, siis on tegemist riigitelevisiooniga, mis on hoopis teine asi.?

Kuidas hindate erinevate regioonide uudiste, murede ja rõõmude kajastamist Rahvusringhäälingus?

“Ma ei hakka avaldama arvamust selle kohta, kas selliseid saateid on vähe või palju. Küll aga oleks vaja, et tele- ja raadioajakirjanikud käiksid rohkem valdades, külades, taludes ? kõikjal, kus elu käib ja asju aetakse. Sageli aga öeldakse, et Tallinna ajakirjanikud ei saa kõrgete bensiinihindade tõttu Harjumaast kaugemale sõita. Nii kitsas ei tohiks Eestimaa käsitlus siiski olla: meie riik on ikka suurem kui Tallinn ja Harjumaa.”

Missuguseid tele- ja raadiosaateid püüate ise tingimata vaadata-kuulata?

“Jälgin uudiseid, samuti arvamussaateid, näiteks Foorumit, samuti pakub huvi sport.”

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus