Murska-tüüpi võimas muljur-pakendaja pandi tööle sordiaretuse instituudi suviselt tühja viljahoidla juures, mida viljeluspäeva korraldajad ja “tavakunded” hellitavalt messikeskuseks hüüdma on hakanud: seal, suures jahedas ruumis on hea viljeluspäeva loenguid pidada. Uudistajaid Kemira GrowHowle kuuluva muljur-pakendaja ning kahemeetrise läbimõõduga “viljavorsti” juurde jätkus, sest uudne tehnoloogia võimaldab mitme kandi pealt kokku hoida.
“Kiletunnelisse pressitavat vilja pole vaja kuivatada,” ütles Kemira GrowHow arendusdirektor Margus Ameerikas. “Aga praegu, mil kütusehinnad üha tõusevad, on see väga kasulik. Ka viljahoidlat pole selle tehnoloogia juures vaja: tehakse aga lauda taha viljavorstid valmis ja võetakse sealt siis talvel vastavalt vajadusele.”
Ühte 60 meetri pikkusesse kiletunnelisse mahub vilja tervelt 150 tonni. Mõistagi saab kiletunnelis säilitada ainult loomasöödaks minevat vilja, jahuks jahvatatav tuleb ikka kuivatada.
Kemira muljur-pakendaja on praegu Eestis ainuke ning sel suvel jõutakse sellega põllumeestele teenustööna pakendada 10 000 tonni vilja. Tulevikus soetab nii mõnigi jõukam põllumees aga kindlasti endalegi muljur-pakendaja, sest ega see rohkem maksagi kui korralik sõiduauto või ader.
Kallis künd
Muljumistehnoloogia polnud muidugi ainus asi, mida põllumeestele viljeluspäevadel tutvustati. Neile näidati ka uuemat põlluharimistehnikat.
“Seoses kütusehinna tõusuga on aktuaalseks muutunud minimaalne mullaharimine,” ütles Margus Ameerikas. “Künd on põllupidamise juures nimelt kõige kallim asi, seepärast on otstarbekas mulda harida pigem pindmiselt, ent siiski nii, et saak ei kannataks ning umbrohi vohama ja haigused levima ei hakkaks. Palusimegi firmasid, kes Eestis põllutööriistu müüvad, kohale tuua oma künnitehnika, et sellega ühe põllu peal proovikündi teha. Tuleval aastal saame siis tulemusi võrrelda.”
Mullaharimistehnika demonstratsiooni läbiviimine usaldati erapooletule instatnsile ? Eesti Maaviljeluse Instituudile. Selleks, et mõne tehnikafirma sõnaosav müügiesindaja üritusel liialt soleerima ei hakkaks: tegemist pole ju mitte reklaami-, vaid eelkõige koolitus- ja nõuandepäevadega. Kuigi mõistagi võidavad kõik korraldajad nende tagajärjel arvatavasti ka kliente juurde.
Paljudes teistest põllumeestele suunatud nõuandepäevadest erinevad sordiaretuse instituudis toimuvad viljeluspäevad selle poolest, et seal saab infot kogu viljelusahela kohta: sordiaretuse instituudi teadurid tutvustavad otse katsepõldudel erinevaid viljasorte ja nendega tehtud viljeluskatsete tulemusi, seemne-, väetiste, taimekaitsevahendite ja põllumajandusmasinate müüjad jagavad nõu oma toodangu kasutamise kohta jne. Tänu sellele pole põllumeestel vaja suvi otsa ühe firma põllupäevalt teisele traavida, et n-ö tervikpilti kokku saada.
Margus Ameerikase sõnul on Jõgeva viljeluspäeva korraldajad loobunud oma ürituse ajalehe kaudu reklaamimisest, sest sel moel tuli kohale ka n-ö muidumehi. Nüüd võetakse isiklikult kontakti ainult tõsiste tegijatega (Kemira müügiesindajad maakondades tunnevad ju neid kõiki!) ning tuuakse nad bussidega kohale. Et seltskond liiga suureks ei paisuks, tuuakse poolte maakondade põllumehed kohale ühel ja poolte maakondade omad teisel päeval.
Jäänud vaid tõsised tegijad
Karmid ajad ja suured muutused ongi tegelikult Eesti põllumajandusse alles jätnud enamasti vaid tõsised tegijad.
“Kui kümmekond aastat tagasi tuli põllupäevadel suisa põhitõdesid selgitada ? näiteks seda, milleks taimedele üldse toitaineid vaja on, siis peatselt kandus jutt umbrohutõrjele ja nüüd on see jõudnud juba n-ö täppisviljeluse tasandile, sest “platsile” on jäänud põhiliselt need, kes viie tonni piiri poole püüdlevad või selle juba ületanud,” ütles Kemira GrowHow tootejuht Elo Tuubel.
Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel aga tõdes, et viljeluspäevad on vastastikku kasulikud: põllupidajad saavad infot sortide kohta, teadurid aga tagasisidet selle kohta, kuidas nende aretatud sordid põldurit rahuldavad.
“Küllap on viljeluspäevad ka jumalale meelepärased,” ütles Koppel naljatamisi. “Sel ajal on nimelt alati ilus ilm olnud. Ning paar-kolm päeva hiljem kehvaks läinud. Möödunud aastal tuli suisa raju ja peksis katsepõldudel vilja maha.”
Jõgevamaa põllupidajad olid viljeluspäevale kutsutud üleeilseks.
“Meie kasvatame teravilja ja rapsi ühtekokku 1370 hektaril,” ütles Torma Põllumajandusosaühingu peaagronoom Koidula Liis. “Otsuse selle kohta, missuguseid sorte edasi kasvatada ja missuguseid juurde tuua, teeme me alati siinsel viljeluspäeval nähtu-kuuldu põhjal. Praeguse põhihäda ? põua ? vastu siit paraku siiski abi ei saa. Kui mõnel pool on põllud veel põllu nägu, siis meil kipuvad juba kollased kõrbelaigud sisse tulema.”
RIINA MÄGI
