Jõgevamaa põllumehed viljasaagi üle ei kurda, kuid maailmaturul on kokkuostuhinnad väga alla löödud ning viljakasvataja saab vähe raha.
“Kui tänavuse teravilja saagikuse ja koristustingimustega võib rahule jääda, siis kokkuostuhinnad ei rahulda sellel aastal ilmselt ühtki teraviljakasvatajat,” hindas aktsiaseltsi Evemar agronoom Tiiu Sarv käesolevat teravilja-aastat.
Umbusi Agro OÜ juhataja Janek Talingu sõnul kasvatasid nemad tänavu teravilja umbes 1000 hektaril. Küll ei soostunud Janek Taling nimetama saaginumbreid. Umbusi teraviljakasvatajatel ei ole kaalumisvõimalust ja tegelikud kogused selguvad alles pärast seda, kui vili on müüdud.
“Kui ma praegu umbkaudsed saaginumbrid välja ütleksin, võivad need hiljem valeinformatsiooniks osutuda. Silma järgi hinnates võib prognoosimisel lausa sadade tonnidega eksida,” tõdes Umbusi Agro juhataja.
Suvi- ja talinisu andsid hea saagi
Talingu kinnitas, et nii suvi- kui talinisu andis tänavu paremat saaki, oder kasvas aga varasemast tagasihoidlikum. Teravilja niiskuseprotsent on tema sõnul keskmine.
“Mõnel aastal on olnud augustis võimalik osa vilja ilma kuivatist läbi laskmata salve panna, tänavu aga mitte. Eelmisel aasta septembris pärast suuri sadusid saime osa suvinisu täiesti kuivalt põllult kätte,” tõi Janek Taling näite, kuidas aastad vennad pole.
Tema kinnitusel piisab tegelikult ka sajusel aastal nädalapikkusest päikeselisest, tuulisest ja kuivast ilmast, et vili kuivatit ei vajagi.
Tänavu külvati talivilja enam kui 300 hektarile ja kogu pinnale külvati ainult talinisu.
Lisaks nisule kasvatati Umbusi Agro põldudel veel rapsi.
“Teravilja pole me veel müüma hakanud. Pole ka jõudnud müügiga tegeleda, sest alles lõpetasime viljakoristuse,” rääkis põllumajandusfirma juht. “Eks me peame n-ö maad kuulama hakkama, kes millise hinnaga vilja kokku ostab.“
Üldiselt on tänavused teraviljahinnad Talingu sõnul kehvad ja midagi head viljamüük sellel aastal põllumehele ei tõota. Ka rapsi hinda peab Janek Taling kehvaks. Samas Umbusi Agros karjakasvatusega ei tegelda.
Rekordsaak loomasöödaks
Laiuse Põllumajanduse Osaühingu tegevjuhi ja juhatuse liikme Tiit Maripuu sõnul on käesolev nende ettevõtte jaoks saagikuse poolest lausa rekordaasta. Küll on ka Tiit Maripuu sõnul probleem selles, et tänavu vilja eest suurt midagi ei maksta.
Laiuse osaühingu põldudel kasvas tänavu teravili 1000 hektari suurusel pinnal. Saadi 4700 tonni kuiva teravilja. Keskmiseks saaginumbriks kujunes 46,7 tsentnerit kuiva vilja hektari kohta. Rukis andis kuivas kaalus saaki keskmiselt 35 tsentnerit hektari kohta ja samasugune saagikus oli tänavu ka odral. Nisu keskmiseks kuiva vilja saagikuseks kujunes 61 tsentnerit hektarilt. Rapsi keskmiseks saagiks kujunes 26 tsentnerit kuiva seemet hektarilt.
Ka teravilja kvaliteet oli Tiit Maripuu kinnitusel igati hea. “Paraku pole selle kvaliteetse teraviljaga käesoleval aastal midagi muud peale hakata, kui et see tuleb loomadele sööta,” nentis Maripuu. Õnneks olid sellel aastal teravilja kuivatamisele tehtud kulutused oluliselt väiksemad kui eelmisel aastal. Laiusel köetakse viljakuivatit maagaasiga ning mullu kulus gaasile lausa miljon krooni.
Kvaliteetset Eesti rukist ei taha keegi
“Piinlik on kuulata meedia vahendusel pidevaid jutte kvaliteetse leiva teemal, kui samas ei taha kvaliteetset rukist, millest leiba teha, tegelikult keegi,” rääkis Laiuse Põllumajanduse Osaühingu tegevjuht teraviljakasvatajate jaoks äärmiselt olulisest probleemist. “Igal aastal peetakse suurejoonelisi üritusi, kus räägitakse leivast ja leivavilja kasvatamisest, aga põllumehele pole sellest kuigivõrd tolku. Kilost rukkist saab kilo leiba. Kilo rukki eest makstakse praegu üks kroon. Samas maksab poes leivakilo 25 krooni. Selliselt siis hinnatakse leiva tegemise ja leivavilja kasvatamise protsessis põllumehe panust,” rääkis Tiit Maripuu. “Minu arvates pole tõesti mõtet teravilja sellise madala hinna eest sisuliselt ära kinkida ja lasta siis teistel ettevõtetel ning vahendajatel selle pealt kasu lõigata.”
Palamuse vallas tegutseva aktsiaseltsi Evemar agronoomi Tiiu Sarve sõnul oli nende põldudel tänavu kasvamas teravilja ühtekokku 1100 hektaril. Kasvatati nii otra kui suvi- ja talinisu, kuid rukist tänavu ei olnud.
Kõik põllud said koristatud
Tiiu Sarv lausus, et eelmise aastaga võrreldes oli tänavune teraviljasaak natuke parem, kuid saagikus põldude viisi väga erinev. Paremad talinisupõllud andsid saaginumbriks 5 tonni hektari kohta märjas kaalus. Ka rapsisaagiga on Evemari agronoom rahul. Teraviljakoristusele tõmmati joon alla juba 23. septembril ning rapsikoristus lõpetati eile. Teraviljast on tänaseks juba päris oluline osa äragi müüdud. Tiiu Sarve sõnul oli neil hea võimalus müüa osa vilja ära otse põllult. Põllult müüdud teraviljalt arvestati küll maha teatud summa vilja kuivatamise eest, ent see polnud kuigi suur. Ilm oli käesoleval aastal koristusajal võrreldes mullusega parem ning seetõttu jõuti töödega kiiresti lõpule.
Tiiu Sarvel on hea meel selle üle, et kõikidelt põldudelt suudeti saak koristada ja et vilja niiskusesisaldus ei olnud tänavu eriti suur. Ka Tiiu Sarve sõnul teevad muret vilja kokkuostuhinnad. Eriti palju on langenud rapsi hind ja seni pole Evemar veel rapsimüügiga alustanud. Osa teravilja läheb loomasöödaks, sest ettevõttel on ka piimakari ja noorkari. Talinisu külvati 330 hektarile.
iii
TOOMAS REINPÕLD
