On teisipäeva pärastlõuna ja ehkki lõunasöögi aeg on juba kätte jõudnud, tundub, et muusika tegemist ei suuda saalis häirida miski. Peadirigent Harry Illak palub üht-teist veel korrata, midagi täpsustatakse viiulimängijatega. Tonio Tamra tõuseb mängijate seast, paneb pilli toolile ja peab Harry Illakuga millegi üle aru. Proov läheb taas sujuvalt edasi.
“On vahe sees! Palju puhtam ju! Hoopis sumedam ja saladuslikum! Kuulame nüüd, kuidas kõlab vaikus! Eks ole ju vihma sahinat kuulda…,” kommenteerib aeg-ajalt dirigent. Siis korratakse kindluse mõttes nii eelmisel kui ka samal päeval õpitut algusest peale koos koori ja solistidega. Kes seda kõike juhtub pealt kuulama, jääb justkui naelutatult paigale – nii põnev ja võimas tundub olevat vähemalt see osa, mis muusikarahval juba läbi jõutud võtta. “Ausõna, mul jooksid ka juba vahepeal judinad üle selja,” tunnistab Tonio Tamra, kui mängijad-lauljad on sööma läinud.
Rõõm heast muusikast
Nagu selgub, on tegu Viljandi noorteorkestri ja kooriga. Mängijaid ja lauljaid on aga tegelikult peale Viljandi linna veel maakonna erinevatest paikadest – Võhmast, Tarvastust ja mujalt ning lisaks siinsete muusikakoolide vilistlasi. Peale Jõgevale muusikalaagrisse tulnute on olemas ka puhkpillirühm. Käsilolev projekt sai alguse enam kui kaks aastat tagasi, mil Viljandi muusikakooli direktor Tonio Tamra kutsus loodavat orkestrit juhendama Harry Illaku. Viimane on muusikaringkondades eelkõige tuntud nii vabariikliku noorte puhkpilliorkestri kui ka Harjumaa noorte puhkpilliorkestri peadirigendina. Viljandi Kultuuriakadeemias on Harry Illak aga õppejõud.
Üles on astutud kontsertidega pärimusmuusika festivali avamisel ja mujal, viimati aga Viljandi muusikakooli juubelil. Koor liitus noorteorkestriga sellel sügisel. “Tunda rõõmu heast muusikast,” tutvustab Tonio Tamra mängijate ja lauljate kooskäimise peamist põhjust. “See rahvas tahab harjutada ja töö intensiivsus on tõepoolest suur,” kiidab ta ning tunnistab, et tunneb suurt tuge projektis kaasa tegevatest muusikaõpetajatest.
Praegu käsilolev teos on Walesi helilooja Karl Jenkinsi üheksaosaline süit “Adiemus” solistidele, koorile ja orkestrile. Ühtekokku on see rütmikas ja põnev muusika ning süidi ettekandmiseks kulub ligemale tund. See eeldab mõistagi võrdlemisi tihedat proovitsüklit, sest märtsikuuks peab teos saama esinemisküpseks.
Muusikaga Jõgevale tagasi
Nagu selgub, polegi seekordne Jõgeval muusikalaagris olemine päris juhuslik. Peamine põhjus on see, et siinsete Alo Mattiiseni muusikapäevade peakorraldaja Maret Oja on kutsunud viljandlasi sellesama süidiga 11. märtsil Jõgeva kultuurikeskusse muusikapäevade lõpetamisele kontserti andma. “Nii kriitilise ja samas heatahtliku publiku ette esinema tulla on meie jaoks erakordne sündmus,” leiab Tonio Tamra, kes kolmel aastal on ka ise muusikapäevade ?üriisse kuulunud. “Tahame Jõgeva muusikainimesi igati toetada, et siin asjad edasi areneksid. Maret Oja on muusikapäevade mootorina tõelist imet teinud.”
VAIKE KÄOSAAR
