Vikerraadio sünnipäevapidu peetakse otse-eetris. Täna kell 14 algab ülekanne Eesti Raadio 1. stuudiost. Saade jõuab kuulajateni nii, nagu tehti raadiot ringhäälingu algusaegadel: muusikat ei mängita plaatidelt, vaid seda teevad pillimehed mikrofonide ees. Otse-eetris sünnivad ka kõik saatekujundused. Margus Saare juhitavas saates kuulutatakse välja kuulajate lemmikud ja antakse parimatele raadiotegijatele üle aastapreemiad.
Vikerraadiol on 346 000 kuulajat nädalas, iga kolmas eestlane kuulab
Vikerraadiot iga päev.Eriti rõõmustav on, et viimasel ajal on lisandunud märkimisväärsel hulgal noori kuulajaid.
Vikerraadio oluline tunnusjoon on kuulajate jagunemine ühtlaselt üle
Eesti, olenemata sellest, kas inimene elab maal või linnas. Keskmisest
rohkem kuulavad Vikerraadiot kõrgharidusega inimesed.
Vikerraadio alustas 3. aprillil 1967 Eesti Raadio II programmina.
Samal aastal puuriti Värskas esimene veekaev, loodi Eesti Õpilaste
Töömalev, Polütehnilises Instituudis seati üles esimene toasuurune raal
Minsk 22 ning Kalevi spordihallis toimus skandaalne rahvusvaheline d?ässifestival.
Vikerraadio kanalil on sündinud veel tänagi populaarsed "Järjejutt”,
“Mnemoturniir”, “Keskööprogramm” ja “Kultuurikaja” ning viimase
aastakümne menusaadetest “Müstiline Venemaa”, “Kuula rändajat” ja “Aja
jälg kivis”. Algusaja raadiohäältest on siiani eetris Helgi Erilaid,
Anne Erm, Olavi Pihlamägi ja maestro Valter Ojakäär.
Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus
