Igasugustele plaanidele võib piiri panna riiklik kutsehariduspoliitika, kus kavade kohaselt mõndagi liita või ühendada kavatsetakse. Kui kindel olete 2004. aasta lõpus Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli tulevikus?
Kutseharidusvõrgu korrastamine on vajalik, sest loob uued võimalused kutseharidussüsteemi arenguks. On välja pakutud idee, et alates 2008 aastast kuulub Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool Paides asuva Järvamaa või Kesk-Eesti Kutsehariduskeskuse koosseisu. Selle muudatuseni on veel aega. Praegu õpetatakse Paides ja Põltsamaal erinevaid erialasid. Nii julgen öelda, et õppimine ja kutsete omandamine ei kao Kaarlimõisast kuhugi.
Kui palju õpilasi Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis praegu täpselt on ja kas tunnete kõiki oma kasvandikke nime ja näo järgi ?
Koos eelkutseõppe kursustel osalejatega on meie koolis praegu 570 õpilast. Näo järgi tunnen oma kooli noormehe või neiu alati ära. Esmakursuslaste nimede selgeks õppimiseks kulub aga vahel parasjagu aega.
Sageli kostub arvamusi, et tänases ühiskonnas toimetulemiseks peab praktiliselt igaüks oskama hästi müüa – kas oma oskusi, teadmisi või kaupa. Kuivõrd peab koolijuhil ja tema kolleegidel õppeasutuse tutvustamiseks, reklaamimiseks olema müügimeheoskusi või koguni ärimehe andi? On ju tarvis kooli võimalikult palju õpilasi kutsuda. Õpilastevaene kool võib hariduskaardilt kiiresti kaduda. Teame, mis juhtus Kuremaa tehnikumiga.
Minu põhimõtteks on, et haridus ei tohi kujuneda äriprojektiks. Õppeasutuse tutvustamine on Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolile aga iseenesest mõistetav. Kooli õpilased ja õpetajad käivad erinevate linnade ja maakondade üldhariduskoolides rääkimas Kaarlimõisas õpetatavatest erialadest. Vastutusrikast reklaamimistööd võetakse tõsiselt ja pühendumisega. Nii tehakse reklaami mitte ainult Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolile, vaid kutseharidusele tervikuna.
On juhtunud, et mõnigi, kes soovib meile õppima tulla, kohtab vastuvõtukomisjonis õpetajat, kes on käinud tema endises koolis Põltsamaa Kodu-ja Põllutöökooli tutvustamas.
Oletagem, et saate Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli reklaamiretkele kaasa võtta kolm olulist asja. Mis need oleksid?
Kindlasti on meil kaasas kooli reklaamvoldik, mida pidevalt uuendame. Külla tulles kingime puidust suveniirvõtme, mille on meisterdanud meie kooli ehituseriala õpilased. Sellised võtmed kingiti ka täiskasvanute õppenädala lõpuüritusest osavõtjatele. Kutsume seda võtit võtmeks ellu, mis peaks kõik uksed lahti tegema. Samuti on meil alati kaasas hea ja sõbralik suhtumine kaasinimestesse.
Ameerikas on kuulda selliseid ütlemisi, et parem olla oma linnas või külas parim kingsepp kui vähevõimekas linnapea või poliitik. Kui laialt on selline mõttelaad levinud Eestis? Kuidas hindate kutsehariduse populaarsust ?
Huvi mitmekülgse ja kvaliteetse kutsehariduse omandamise vastu on kindlasti suur. Elukutset õppides saadakse reaalsed teadmised ja oskused. Mõnegi eriala vajalikkust märkame aga vahel alles siis, kui midagi viltu on. Näiteks sanitaartehnikut vajame siis, kui kraan katki, pagarit siis, kui laualt puudub leib-sai. Eks proovige ilma nende meistriteta oma elu ära elada.
Millised on need motiivid, mis toovad õppima just Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli ?
Õpetame erialasid, mille oleme välja valinud ennekõike tööturu vajadustest lähtudes. Pole ju mõtet koolitada viiskümmend sellise eriala spetsialisti, keda Eestis vajatakse vaid kaks. Üldiselt on noortel kindel soov pärast ametikooli lõpetamist hästi teenima hakata. Leidub aga neidki, kes on oma eriala tõelised fanaatikud, kujutavad end ette ainult ehitajana või autoremondilukksepana.
Kas teie kooli õpilased hakkavad kohe õppima asudes mõtlema, millisesse ettevõttesse või asutusse ennast tööle pakkuda?
Väga paljud õpilased on mõnes ettevõttes juba varem praktiseerinud ja tulevad õppima selle firma soovituskirjaga. Sellised õpilased on kindlustatud ka praktikakohaga ja suure tõenäosusega saavad samas firmas ka töökoha.
Rohkearvulise ametikooli õpilaskond on aga kirju. Kooli satub neidki noori, kes ei suuda väärtustada oma eriala, kes ei tunneta, mida temalt oodatakse. Mõnestki õpilasest ei saa head spetsialisti. See on paratamatus. Aga elu paneb kõik lõpuks paika ja kogemus õpetab ka.
Pöörame nüüd vestluse optimistlikumatele teemadele. Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis näeb sageli asutuste ja firmade juhte nii Jõgevamaalt kui ka kaugemalt. Mis asju nad siin ajavad?
Erialade õpetamiseks ja praktika sooritamiseks on meil koostöösuhted mitmete ettevõtete ja asutustega, samuti omavalitsustega. Koostööpartneriteks on näiteks Põltsamaa Majandusühistu, kodulinna ettevõte AS Konesko, transpordifirma Marsruut, Jõgevamaa Taluliit, põllumajandusfirma Viraito, Võisiku hooldekodu, Põltsamaa linnavalitsus, Põltsamaa vallavalitsus, Jõgevamaa Tööturuamet. Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool kuulub Põltsamaa Ettevõtjate Liitu.
Mõned aastad tagasi tekkisid koolil head sidemed firmaga Hansatee. Algul kutsuti õpilasi Hansatee laevadele praktikale. Nüüd töötavad mitmed Kaarlimõisa kooli kasvandikud samadel laevadel kokkadena. Meie kooli õpilastele on pakutud võimalust sooritada praktikat ka välisriikides: Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Austrias.
Kuidas on koolis seis ruumidega?
Arvan, et ruumide poolest võiks kool avaramgi olla. Peagi saame õmblusfirmalt tagasi rendipinna, kuhu sisustame praktikatoad ja mõned klassiruumid. Avaramat pinda oleks vaja ka ühiselamutesse. Meie koolis elab ühiselamutes 421 õpilast, nüüdisaegsetes ühiselamutes peaksid olema vaid kahekohalised toad.
Kindlasti tutvustate Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli olukorda sageli riigiametnikele ja poliitikutele. Kui hästi teid mõistetakse ja kooli vajadusi arvestatakse?
Kui naljaga pooleks rääkida, siis eestlane on ikka sellise loomuga, et kipub hoopis ära minema, kui temalt raha küsitakse. Tegelikult on riik ikka meie kooli võimaluste piirides toetanud ja abistanud. Möödunud aastal ehitati nüüdisaegne ehituslabor ja kokalabor, vananenud aknad vahetati uute vastu.
Mida teeb direktriss Viive Kibena koolis õhtutundidel pärast tavapärase tööaja lõppu?
Tõepoolest, minu tööpäev osutub sageli kaheksast tunnist pikemaks. Õhututi vaatan, mida tehakse huviala- ja spordiringides, kuidas elatakse ühiselamus. Meeldiv on kaasa elada huvitegevuse headele tulemustele: kuulata õpetajatepäeva aktusel poisteansambli laulu või saada osa koolisisetest spordivõistlustest, kus võistluspinge on sama kuum kui olümpiamängudel.
Kuidas kohtlete õpilast, kes on õhtul mõne pahandusega hakkama saanud?
Targasti teevad need, kes õhtused ?patud ? hommikul ise üles tunnistavad. Siis on ka noomimine tagasihoidlikum. Aga üldiselt olen võrdlemisi range ja nõudlik. Info jõuab kohe õpilase vanemateni.
Olete Põltsamaa Kodu-ja Põllutöökoolis töötanud paarkümmend aastat ning pidanud nii kasvataja, õpetaja kui asedirektori ametit. Nüüd aga olete direktor. Kui Teil avaneks aga võimalus õppida mõnd koolis õpetatavat eriala, siis mille valiksite?
Oi, kasulik oleks õppida kõiki erialasid. Eriti huvitav oleks aga selgeks saada ehitaja elukutse. On ju hea tunne, kui oskad maalrina hooned või toad kaunimaks värvida.
Kui aga küsiksite, millist eriala võiks Kaarlimõisas veel õpetama hakata, siis ütlen naljaga pooleks, et siin võiks korraldada täiendõppekursused jahimeestele. Nimelt on mu kodukandis Sadukülas hakanud hundid jultunult koeri murdma.
JAAN LUKAS
