Üks, millega spordiklubi Visa liikmed n-ö märgi maha on jätnud, on Kassinurme suusa- ja terviserajad. Need said alguse 1985. aastal Jõgevale tööle tulnud geograafiharidusega Toomas Pussi huvist selle vastu, mida ühe metsaga kaetud kõrgendiku pealt ehk siis Kassinurme mägedest leida võib.
“Minu majanaabril Aare Leel olid kaksikud poeg ja tütar, kes harrastasid suusasporti ning kellega Aare talvel pidevalt Otepää ja Kääriku kandis treenimas käis,” meenutas Toomas Puss. “Siis aga läks bensiin oluliselt kallimaks ja me hakkasime naabrimehega mõtteid mõlgutama Kassinurme suusaradade tegemisest. Olin seal esimesest Jõgeva-sügisest peale jooksmas käinud. Kui künkaid Aarega lähemalt uurisime, leidsime, et maastik on ka suusatajale huvitav ning lumi püsib seal kauem kui Otepääl.”
1988. aastal, kui suusaradade tegemise otsus sündis, olid Kassinurme mäed veel üsna võsastunud paik, mis kuulus Jõgeva näidissovhoosi metsamaa koosseisu. Majandi metsaülem Raivo Kittus öelnud Toomas Pussile, et puid võivad nad sealt risusest metsast maha võtta just niipalju kui suusaradade tekitamiseks vajalik ning teha nad endale küttepuudeks.
Võsa raius suusahuviliste ring, millesse peale Pussi ja Lee kuulusid veel Vello Pütsep, Eldur Orupõld jt, kolmel sügisel ja talvehakul. Radadealust pinda toodi tasandama buldooser. Valmis mitu erineva pikkusega rada, mida omavahel kombineerides sai sõita üsna laia valikut distantse. Kõrguste summad kujunesid tükati karmimaks kui Otepääl.
Nõuka-aeg sai otsa
“Kui alguses saime radade rajamiseks ja hooldamiseks kasutada riigi, täpsemalt metsamajandi masinaid ja kütust, siis 1990. aastate alguses hakkasid koos nõukogude korraga otsa saama ka igasugused ärastatavad hüved ning tuli moodustada mittetulundusühing, et selle raames asju seaduslikult ajama hakata,” ütles Toomas Puss.
1990. aasta novembris moodustatud Jõgeva suusaklubi (sinna kuulus ka Põltsamaa kandi suusahuvilisi) käivitas küll maakonna karikavõistlused, ent selle eluiga jäi paraku üürikeseks. 28. märtsil 1991 tuli Jõgeva spordihoonesse Virtus kokku seltskond, kes moodustas spordiklubi Visa, mille etteotsa valiti Toomas Puss. Klubi esimesed hooajad olid ürituste korraldamise poolest vägagi tormilised. Jätkati maakonna karikavõistluste korraldamist, käivitati Vooremaa suusasõit, maakonna lahtistel meistrivõistlustel osalesid Lääne- ja Ida-Virumaa ning Tartumaa suusatajad.
“Lähte mehed ütlesid Kassinurme radade kohta, et need on neetud rajad: puhata ei saa neil sugugi,” ütles Toomas Puss muiates. “Ja tõepoolest: tõuse on radadel palju ning laskumised on järsud ja kurvilised.”
Kuna 1990. aastate algul jõudis uue moeröögatusena Eestisse triatlon, hakkas ka spordiklubi Visa suviti triatlone korraldama. Ujuti Kuremaa järves, rattaga sõideti ümber järve. 1993. aasta sügisel Kassinurmes korraldatud eraldistardist sügisjooksu armastab Toomas Puss aga meenutada igal võimalikul juhul: tollel võistlusel tegid nimelt koolitüdrukutena kaasa õed Kristina ja Katrin ?migun, kellest esimene nüüd kahekordne olümpiavõitja.
Unistused ja ohud
Kui maakonna suusaürituste raskuspunkt on viimasel ajal pigem Kuremaale ja Ehaverre kandunud, siis orienteerumissporti hoiab siinmail elus just Visa. Orienteerujad on olnud üsna aktiivsed välissuhete edendajad: kontakte on olnud nii Karlstadi kui ka Enköpingi huvikaaslastega.
Kui noori orienteerujaid oli Toomas Puss 1997. aastani juhendanud Jõgeva pioneeride maja ja selle õigusjärglase, laste- ja noortekeskuse ringijuhina, siis keskuse likvideerimise järel “kolis” ka noorte orienteerumine spordiklubi Visa “tiiva alla”. Praegu on Visa treeningugrupis noori vanuses 11-19 aastat.
“Seltskond kipub vananema,” kurtis Toomas Puss. “Vaatamata kolmekümneaastasele orienteerujakogemusele suudan mina noori korralikult õpetada vahest ehk kuueteistkümneaastaseks saamiseni, sealt edasi tuleks neil hakata käima Tartu orienteerumisklubi Ilves või mõnes muus tugevamas treeningurühmas.”
Mis noorte treenimisisusse puutub, siis sõltub see Pussi sõnul suuresti noorte päritolust: need, kellel ka vanemad orienteerumisega tegelnud-tegelevad, on tunduvalt usinamad trennitegijad. Spordihuvilised vanemad toetavad klubi ka konkreetsete tegudega: ettevõtja Eldur Orupõld soetas endale näiteks koguni mootorsaani, millega Kassinurme suusaradu hooldada, tema väikebuss on ka üks neid isiklikke sõiduvahendeid, millega võistlustel käiakse.
“Unistustes võiks spordiklubi Visa tulevik välja näha nii: klubil on kaks treeningurühma ? algajate ja edasijõudnute oma, kaks pedagoogipalgaga koolitatud-kvalifitseeritud treenerit, võistlustel käimiseks piisava suurusega buss, klubi logoga treeningu- ja võistlusriietus jne,” ütles Toomas Puss. “Must stsenaarium on aga selline, et abilised väsivad transpordi- ja muude teenuste osutamisest, tegijate arv langeb alla kriitilise piiri ja ala sureb välja.”
Sünnipäeval olid klubi õnnitlemas selle seniste toetajate, Jõgeva valla- ja linnavalitsuse esindajad. Tulevikus loodab klubi toetust saada ka riigilt. Selleks tuleb aga kõigepealt koostada klubile arengukava. Ettevalmistustööd selleks juba käivad.
RIINA MÄGI
