Puuetega inimeste koda tegutses Jõgevamaal tegelikult ka aastatel 1994-1997, aga selle tegevusest pole dokumente kahjuks säilinud. Praeguse Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja asutamislepingule ja põhikirjale kirjutasid 3. oktoobril 2000 alla 15 üksikisikut, kellest said siis ka koja liikmed. Ent esimesel aastal, nagu öeldud, koja tegevus ei käivitunud. Uus juhatus valiti 14. detsembril 2001. Sestpeale algas projektipõhine tegevus ja liikmeskonna suurendamine.
2002. aastal astusid koja liikmeks Jõgevamaa Kutsehaigete Ühing, Jõgevamaa Vaimupuudega Inimeste Tugiühing ja Jõgeva Vaegkuuljate Ühing, 2003. aastal lisandusid Jõgevamaa Diabeetikute Selts, Jõgevamaa Puuetega Laste Vanemate Ühing ja Jõgevamaa Südamehaigete Ühing. Koja 500 liiget, kasvanud töömaht ja elluviidud projektid tingisid töökorralduse muutuse: loodi tegevjuhi, raamatupidaja ja arvutispetsialisti ametikoht. 2003. a detsembrikuus leiti ka kojale uued ruumid sotsiaalministeeriumile kuuluvas hoones Ristiku 3 Jõgeval, kus koda asub tänaseni.
2004. aastal suurenes koja liikmeskond veelgi: meiega ühinesid Jõgevamaa Tugikeskus, Jõgevamaa Radikuliidi- ja Reumahaigete Ühing ja ühendus Jõgevamaa Fantaasiarikkad Noored, 2005. aastal ka Jõgevamaa Vaegnägijate Ühing.
Koda kui katusorganisatsioon
Koda on kese, mille ümber koondub kõik puuetega inimeste valdkonda kuuluv Jõgeva maakonnas. Kogu koja töö on meeskonnatöö. Abi ja nõu saama, aga samuti meie tegevuses osalema on oodatud kõik Jõgevamaa puuetega inimesed.
Puuetega inimesi, nende pereliikmeid ja hooldajaid nõustatakse sotsiaalvaldkonnas esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 10-15, arvuteid ja internetti saab arvutispetsialisti juhendamisel kasutada esmaspäevast neljapäevani. Mõõduka tasu eest pakume abi avalduste ja taotluste täitmisel, teeme väljatrükke ja koopiaid, pakume ruume ürituste jaoks, laenutame elektroonikaseadmeid ning teeme pehme mööbli ja vaipade sügavpuhastust.
Raha projektidest
Koja tegevuseks taotleme raha projektidega ning iga aastaga on teostunud projektide arv ja maksumus kasvanud. Kui 2002. aastal võttis koja üritustest osa 406 inimest, siis tänavu osales meie 42 üritusel ligemale 1800 inimest. Osavõturohkemad sündmused on maakonna puuetega inimeste perepäevad, rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamised detsembris ja puuetega laste jõulupeod.
Teabepäevi, seminare ja koolitusi oleme läbi viinud erinevates omavalitsustes, et tulla puudega inimesele lähemale. Esimene suvelaager puuetega lastele ja noortele toimus 2003. aastal, 2004. aastal olid meie fantaasialaagris Voorel koos kuue Lõuna-Eesti maakonna puuetega noored, lõppeva aasta suvel toimus lastelaager Peipsi ääres.
Teave ja analüüs
Igal aastal ilmub koja infovoldik ja avatud on kodulehekülg aadressil www.jogevapik.ee. Koja tegevust on kajastanud erinevad ajalehed, raadiojaamad ja televisioon ning ikka selleks, et pandaks tähele puudeliste inimeste olemasolu ja probleeme ning tuntaks rõõmu nende kordaminekutest.
Samadel põhjustel on koda läbi viinud erinevaid uuringuid. Agenda 2002 raames küsitleti omavalitsuste sotsiaaltöötajaid, Jõgeva maakonna puuetega inimeste uuringu käigus küsitlesime 2003. a pensionäre ja puuetega inimesi. “Puuetega noorte probleemid ja lahendused? (2004) põhines fantaasialaagrist osa võtnud kuue maakonna noorte küsitlemisel, “Millist haridust ja rehabilitatsiooni me oma erivajadustega lastele tahame?? (2005) raames küsitleti 50 erivajadustega laste peret ja 2006. aastal läbi viidud “Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglite täitmine kohalikes omavalitsustes? pöördus uuesti sotsiaaltöötajate poole.
Mõned mõtted uuringute analüüsist.
· Peab muutuma inimeste ja ametnike arusaam, et puue on arusaamatu, taunitav nähtus, millest tuleb eemale hoida.
· Iga inimene, ka teistest erinev, ootab, et temast lugu peetaks, teda väärtustataks. Igaühel on õigus olemas olla just sellisena, nagu ta on.
· Hoolekandealased teenused ja info nende taotlemise võimaluste kohta jõuab puuetega inimesteni halvasti.
· Aidata saab ainult seda inimest, kes ise ennast aidata tahab.
· Igaüks meist peaks endalt küsima: mida saan teha mina, et puudega inimene minu kõrval paremini toime tuleks?
Koda sünnib koostööst
Koda põhineb oma liikmete ja liikmesühingute sisemisel koostööl, aga ka paljude asutuste ja ettevõtete koostööl meiega. Viie aastaga on koda muutunud võrdväärseks koostööpartneriks, meie liikmete vajaduste ja eripäraga arvestatakse. Igaüks meist on oluline ja igaüks on meie jaoks oluline, sest me hoiame nõnda ühte.
Meeldiva koostöö eest tänab Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda Jõgeva maavalitsust, Jõgevamaa Omavalitsuste Liitu, Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee linnavalitsust, Põltsamaa, Torma, Jõgeva, Tabivere, Pala, Puurmani, Pajusi, Palamuse ja Saare vallavalitsust, Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonda, Jõgeva Sotsiaalkeskust Elukaar, Jõgeva Haiglat, Jõgeva kultuurikeskust, Aito Juhani Siekkineni, Mai Treialit, Raul Oravat, Airi Rütterit, Terje Treid, Aivar Kokka, Vali Press OÜd, Seitung ASi, Jõgeva Ehitus ASi, Woodwell ASi, Põltsamaa Graniit OÜd, Moreen OÜd, Jõgeva Metsatareke OÜd, Eltor OÜd, Jõgeva Apteegid OÜd, Estem Tehnikakaubad OÜd, Erakütte Jõgeva osakonda, Jõgeva Majandusühistut, Kaltsiit ASi, Eestimaa Rahvaliitu, Juta & Kaido OÜd, A-Trükk OÜd, Merit ASi.
Soovime tegusat ja koostöörikast uut aastat!
LUULE PALMISTE,
Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja esimees
