Viis neidu otsustasid jõulude ajal päkapikutöö ette võtta

Iga lapski teab, et jõulude eel ja ajal käivad ringi päkapikud, kes inimestele ‒ enamasti lastele ‒ kingitusi ja muidu rõõmu toovad. Viis vahvat Varbevere neidu otsustasid tänavuste jõulude ajal ka ise natuke päkapikutööd teha ning viia jõulurõõmu neile, kellel seda muidu ehk napiks.


“Tahaksime inimestele natuke head teha ja neil jõulude ajal tuju tõsta,” ütles Egeth Kivimurd.

“Tahame ka koos sisukalt aega veeta, üksteist paremini tundma õppida ja külavaimu tugevdada,” lisas Liisu-Johanna Olgo.

Kui neidudel jõuluaktsiooni mõte tuli, läksid nad selle jutuga Imukverre, Lilleaasa tallu, Tiina ja Arne Tegelmanni juurde. Lilleaasa talu on kujunenud Varbevere piirkonna külade elu edendamisest huvitatute kooskäimiskohaks: seal toimuvad põnevad koolitused ja muud koosviibimised. Tiina ja Arne olid kohe valmis noorte “päkapikuprojektile” nõu ja jõuga toeks olema.

“Otsustasime viia kingitusi mõnedele üksi elavatele eakatele, kel pole lähedasi või kellel lähedased kaugel elavad. Need auväärses eas inimesed on meile mingit pidi tuttavad ja nende puhul oleme kindlad, et nad kingitustest ka rõõmu oskavad tunda,” ütles Liisu-Johanna Olgo.

Peale eakate tahavad neiud külla minna ka Siimusti Metsatarekese lastekodu kasvandikele. Nende hulgas on ju ka Palamuse vallast pärit lapsi.

Varbevere neiud ütlesid, et mõned nende tuttavad on niimoodi kingitusi viimas käinud ja nii tekkis neilgi soov midagi sarnast teha. Inspiratsiooni said nad ka heategevusest kõnelevatest telesaadetest.

Käsitööd ja söögipoolist

Kingitused, mida kodudesse ja lastekodusse viiakse, pakitakse Egethi õmmeldud kenadesse kotikestesse, mis saavad külge Liisu-Johanna heegeldatud jõululikud kaunistused: tähekesed ja lumehelbed. Ka soojad sokid, mis kottidesse pannakse, on Liisu-Johanna kootud: ta on suur käsitöösõber. Tiina Tegelmann aitab muretseda kottidesse sobivat jõululikku ja söögipoolist. Ühiselt otsitakse välja ka mõtteteri, mida jõulusoovina kingitustega kaasa panna.

Siimusti lastekodusse viidava koti tegi Egeth natuke suurema, et sinna rohkem asju sisse mahuks. Sinna pannakse muu hulgas heegeldatud mänguloomi, kellest mõni ehk armastatud kaisuloomaks saab.

Jõulurõõmu lähevad Varbevere “päkapikupiigad” eakatele ja lastekodulastele viima teisel jõulupühal, 26. detsembril. Muul ajal pole tegusatel neidudel ühist vaba aega. Kell kümme hommikul alustatakse Lilleaasal kingituste pakkimist ning kui see töö tehtud, läheb sõit lahti. Tegelmannide perest läheb keegi “päkapikkudele” “küüdimeheks”. Loodetavasti on ilmataat lahke ega aja teeolusid hulluks. Kõigepealt käiakse eakate kingisaajate juures, kes elavad enamasti Varbeveres või Palamusel, kõige lõpuks sõidetakse Siimustisse.

Asjalikud noored

Karoliine Trossi, Kärt-Kätlin Germanit, Egeth Kivimurdi, Teele Olgot ja Liisu-Johanna Olgot sai küll nimetatud Varbevere neidudeks, aga tegelikult elavad selles külas vaid Kärt-Kätlin ja Egeth, teised on Varbeverega seotud vanemate või vanavanemate kaudu. Ehkki Egeth ja Liisu-Johanna käivad koolis Tartus, Kärt-Kätlin Põltsamaal, Teele Tormas ja Karoliine Palamusel, suhtlevad nad omavahel päris tihedalt. Ja kui Varbevere piirkonna külade arendamisest kõnelema hakatakse, võib oodata asjalikke tähelepanekuid ja ideid ka sellelt noorelt, aga tegusalt seltskonnalt.

Tänavune jõuluaktsioon pole neidude esimene ega kindlasti ka viimane ühine ettevõtmine. Lilleaasa talus on kahel suvel peetud muusika- ja näitlemishuvilistele mõeldud noorte loovuslaagrit. Egeth, Liisu-Johanna, Teele, Kärt-Kätlin ja Karoliine on aidanud neid laagreid korraldada ja olnud ka ise laagrilised. Tuleval kevadel kavatsevad nad koos välja minna Varbevere külade laadale. Selleks ajaks jõutakse kindlasti müügiks midagi põnevat valmistada.

Viiel neiul on ka vahvad tulevikuplaanid. Karoliine tahaks teatrikooli minna, sest muusika ja näitlemine meeldivad talle väga. Kärt-Kätlin on sportlik piiga: ta soovib astuda sisekaitseakadeemiasse ja täiendada tulevikus meie politsei ridu. Teele on võrdselt huvitatud spordist ja fotograafiast ning tahab saada treeneriks või psühholoogiks. Liisu-Johanna õpib praegu Tartu Tamme gümnaasiumis ja on valinud meditsiinisuuna. Ta tahabki saada arstiks, täpsemalt kirurgiks. Egeth õpib Tartu kutsehariduskeskuses kergete rõivaste rätsepaks, aga käib ka Tartu musaklubis laulmas. Tulevikus näebki ta end tegelevat pigem laulmise ja näitlemise kui õmblemisega. Aga “päkapikukottide” õmblemine oli talle hea praktika.

“Päris huvitav oli vaadata, millisel tasemel tulevane proff üht pealtnäha lihtsat õmblustööd tegi,” tõdes Tiina Tegelmann ja lisas, et mõned “päkapikupiigad” on nende laste klassikaaslaste lapsed ja seega väga “omad”.

“Ka meie oma vanemad toetavad väga meie jõuluettevõtmist,” kinnitas Liisu-Johanna Olgo.

Tore, kui meil leidub noori, kes ei mõtle ainult sellele, kuidas enda või oma pere jõulud toredaks ja meeldejäävaks muuta, vaid hoolitsevad ka selle eest, et jõulurõõmust osasaajaid oleks rohkem. Kui igaüks nii mõtleks, oleks maailm palju parem paik.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus