Viiruse vastu saab ka palvepäevadega

Et praeguses keerulises olukorras on kristlastele palve ja Jumala usaldamine väga olulised, on peapiiskop EELK peapiiskop Urmas Viilma kuulutanud välja erilised palvepäevad paastuaja kolmapäevadel ja reedetel.


„Palvepäevad pole olnud kunagi otseselt kirikupühad. Varem oli palvepäev tuhkapäevale järgneval kolmapäeval, hiljem viidi see tuhkapäevale üle. Kriisi puhul tuleb palvepäevad ekstra välja kuulutada ja peapiiskopil on see õigus,“ selgitas EELK Põltsamaa Niguliste kiriku õpetaja Markus Haamer.
„Mina ei mäleta, et oleks meil varem neid kriisiolukordades välja kuulutatud. Ega nõukaajal niisugust võimalust olnudki. Tean, et Soome kuulutas palvepäeva välja 1939. aastal, kui punaväed sisse tulid. Samasugune ettepanek tehti ka Pätsile, kes ei julgenud seda teha. Ei saa märkimata jätta, et sõjad puudutasid Eestit ja Soomet eri viisil,“ lisas ta.
Vabariigis kehtiva eriolukorra tõttu jäävad avalikud jumalateenistused Eestimaa kirikutes lähemal ajal ära.

Kirikukellad kutsuvad palvetama

Mõned kirikud on palvepäevadel avatud, mõned mitte. Aga kirikukelli helistatakse kahel korral, kella 11 ja kella 15 ajal. „Kellahelin on inimestele üleskutse palvetada, ka kodudes,“ ütles Torma kirikuõpetaja Mehis Pupart. Lisades, et Tormas pääseb neil päevadel kirikusse palvetama kella 11st 16-ni.
„Ka pühapäeviti, tavalisel jumalateenistuse ajal, on lühike palvus. Kirik on suur ja saame hoida üksteisest ohutusse kaugusesse, kindlasti me ei kätle ning tavalisi ühiseid kohvijoomisi pärast teenistust ka ei toimu,“ lisas Pupart.
Õpetaja Markus Haamer pole kirikut lahti hoidnud. „Ei näinud põhjust. Kirikukellad muidugi helisevad ja kellaajad on ka kõigile kättesaadavad. Piiskopi soovitatud kirjakohad olen koguduse kodulehele välja pannud, asja mõte on mitte kokku tulla, vaid palvetada seal, kus ollakse. Nii toimis see ka enne Teist maailmasõda Soomes,“ rääkis ta.
Laiuse õpetaja Margit Nirgi sõnas, et sõltumata sellest, kas keegi kogudusest kohale tuleb või mitte, viib õpetaja palvuse läbi. „Mängin ise orelit. Palveosadus on ikka, ka siis, kui kogudus kodus palvetab,“ rääkis ta.
Õpetaja Nirgi helistab ise oma koguduseliikmeid läbi. „Suurenenud on ka minule tehtud kõnede hulk, eestpalvesoove on palju ja sageli tuleb ette telefonitsi koos palvetamist, ega palveosadus sellest väiksem ole, et telefoni vahendusel.
Kriisiolukorras on näha, missugune on kogudus päriselt. Mina pean õnnelik ja tänulik olema. Inimesed toetavad üksteist,“ kiitis Nirgi oma kogudust.
„Lapsed olid kurtnud, et on kole igav on, kui kooli ei saa. Saatsin siis pühapäevakooli lastele koduseid ülesandeid. Eks näis, kannatamisaeg on keeruline teema täiskasvanutelegi, mis siis veel lastest rääkida,“ mõtiskles Nirgi, öeldes, et igatseb väga pühapäevakooli laste järele. „Õpetajaga saab suhelda ka individuaalselt, individuaalselt saab ka armulauda. Hügieenireegleid järgime, arvestades praegust aega, aga õpetaja peab nagunii igas olukorras puhtuse ja ohutuse tagama. Õpetaja on nõus kojugi tulema, järgides loomulikult ohutusreegleid, sest kes siis veel Jumalat usaldaks, kui mitte tema. Kui õpetaja ise on nakatunud, leiab ta asendaja. Kirik püüab varustada õpetajaid maskide ja desinfitseerimisvahenditega.
Aga sellegipoolest ei peaks keegi nakatununa ringi liikuma, ja see kehtib mistahes teiste viirushaiguste kohta, mitte ainult praeguse koroona puhul. Sest nii hoiab nende inimeste tervist, kellel see nagunii nõrgem on,“ ütles ta.

Jumalateenistusele internetti

Põltsamaa kirikuõpetaja Markus Haamer sõnas, et palvepäevad on välja kuulutatud selleks, et õhutada inimesi ikka palves olema. „Ja mõtlema, miks niisugune asi juhtuda sai ning kuidas sellest täiskasvanuma ja väärikamana välja tulla, unustamata mõtisklemist piiskopi väljapakutud kirjakohtade üle,“ ütles Haamer.
Peapiiskop on oma juhistes soovitanud kodus olles saada jumalateenistustest ja vaimulikest mõtisklustest osa interneti vahendusel. Mitu kogudust on selle ettepaneku ka vastu võtnud. Mõnel pool kanti teenistus üle reaalajas, mõne koguduse teenistusest saab vaadata videosalvestust. Valik salvestusi on EELK kodulehel, aga tasub vaadata ka oma koguduse kodulehele või Facebooki gruppi. Nii on Jõgevamaal Põltsamaa, Mustvee ja Lohusuu kogudusel võimalik osa saada oma kirikuõpetaja jutlusest video vahendusel ja Kursi õpetaja Esa Luukala oma saab lugeda Facebookist.
Põltsamaa Jordani koguduse juht Meelis Maikalu, kes on ka Eesti kristliku nelipühi kiriku esindaja Eesti kirikute nõukogus, leidis, et kuigi palvepäeva on välja kuulutanud EELK peapiiskop, on sellega ühinemine igati hea mõte teistelegi.
Kaks palvepäeva on juba selja taga ja neli veel ees. Kirikukellad kutsuvad palvele veel 25. märtsil kell 12 ja 15, 27. märtsil kell 12 ja 15, 1. aprillil kell 12 ja 15 ning 3. aprillil kell 12 ja 15.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus