Laupäeva hommikupoolikul Tabivere Vabaajakeskuse ees peetud kevadlaada olid korraldajad ehk kohaliku rahvamaja kollektiiv ilmataadiga kooskõlastamata jätnud. Rahumeelselt saadi osta-müüa ja meelt lahutada vaid napilt kaks tundi, siis jõudis koos tormituulega peagi pärale ka vihm.
Mõni minut pärast kella kümmet laadaplatsile saabunu võttis sedapuhku vastu… käterätisadu. Pisut hiljem, kui tuul veelgi julgust kogus, oleks sellele lisandunud ka padjasadu, kui müüjad oma kaubal pidevalt kaitsvaid käsi ümber poleks hoidnud.
Päikesepaistel jõudis oma tantsud ette kanda vaid memmederühm Vokiratas. Tund hiljem, kui üles astus segarahvatantsurühm, otsis publik juba ukseesistelt ja autotagustelt tuulevarju. Veel veidike, ja esimene sadu oligi kohal.
Kui kiire kannul, pole kahelda mahti
Meie maarahvas on aga ettenägelik ja -vaatlik, eriti mis ilmavempudesse puutub. Kui näha, et pikka pidu pole, tegutsetakse kiiresti. Kärmelt vahetasid taimed-istikud ja käsitööd omanikku.
“Palju sul need maasikataimed maksavad,” küsiti näiteks üleaedselt, ja reageeriti kerkiva pilve poole piiludes operatiivselt: “Ma võtan kõik ära, mis seal kastis on.”
Samasuguse kiirusega ja pikalt targutamata käis ka lillemüük: “Mul viimased karbis, võta kogu karbiga ja n-ö hulgihinnaga,” pakkus teine omakülainimene, ja nii tehtigi. Taimemüüjaid oli tänavu päris rohkesti, kõige kaugemalt tulijad Põlva kandist. Kes Tabivere tagasihoidlikul kevadlaadal esimest korda polnud, teadis üles otsida Maarja-Magdaleenast pärit taimetarga Ilme Roosmäe. Temal on ikka pakkuda igasuguseid maarohtusid ja nende segusid, samuti saab temalt osta paljusid taimi oma peenrasse istutamisekski. Lisaks jagab Ilme alati lahkesti nõu, mille vastu (või poolt) üht või teist maarohtu tarvitada. Nii oli ta tänavugi kohal, jagas õpetusi-soovitusi ja tegi naljaga pooleks oma targa pendli abil sobivuskatseid.
Osteti ka Voorelt pärit laastukorve ja Patastel kootud kaltsuvaipu, leiti aega kohvikus käia, Saaremaa leiba varuda ja loosipiletigagi õnne proovida. Et iga loos võitis, võis saada pastaka või paksu raamatu, kaelakee või talisibulaistiku omanikuks.
Letil jäi silma veel hunnik päikeseprille, virnake kalendreid, näputäis huvitavaid võtmehoidjaid ja palju muud igapäevaeluks vajalikku. Üks noormees kõndis aga laadaplatsil ringi, kaenlas kena kollane plastpart, pärit ikka sealtsamast õnneloosikastist. Loterii tulu läks seekord Mari Möldre nimelise näitlejapreemia fondi, mida Tabivere vald alates eelmisest kevadest igal vabariiklikul külateatrite festivalil välja annab.
Peenramaa korda hobuse abita
Vallavanem Aare Aunap oli hiljuti rahvakalendrit sirvinud. Sestap teadis ta laata avades rääkida, et 9. mai on lisaks Euroopa päevale vanarahvatarkuse järgi ka üks nigulapäevadest (teine on teatavasti 6. detsembril). Ja et kevadine nigulapäev sobib eriti hästi herne ja oa mahapanekuks. Sellel päeval ei soovitata aga hobusega tööd teha.
Küllap jõuti laupäeva õhtupoolikul, kui vihm lakkas ja tuulgi pisut rahunes, maha istutada laadalt ostetud taimed ja mulda torgata herned-oadki. Hobustega aga arvatavasti probleemi ei tekkinud, sest tööloomana neid ju peaaegu ei peeta. Pigem näeb väikestel aialappidel järjest sagedamini pilti, kus üks kahejalgne adra ees vantsib ja teine vagu joonel hoiab.
iii
KAIE NÕLVAK
