Veterinaarkeskusel uued ruumid

Jõgevamaa Veterinaarkeskusesse välja ehitatud kaasaegsete ruumide avamisel lõikasid lindi läbi Jõgeva maavanem Aivar Kokk ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

“Meie hoone uues tiivas on  üle 200 ruutmeetri pinda ning siin paikneb seitse kabinetti, mille  väljaehitamine oli vajalik, sest veterinaarkeskus hakkab 1. juulist tegelema ka toidukaupade müügi järelvalvega, mis seni kuulus Tervisekaitsetalituse pädevusse. Seoses sellega tulevad tööle ka uued spetsialistid, kes ametiruume vajavad,” rääkis Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup. Tema sõnul tuli maakonna veterinaarkeskuse kaheksal töötajal varem läbi ajada nelja kabinetiga.

Jõgevamaa Veterinaarkeskuse uute ruumide ehitamiseks kulus 1,6 miljonit krooni. Töid teostas parima pakkumise teinud aktsiaselts Cobra Grupp.

Uute ruumide avamisele järgnes juba pensionipõlve pidavate ja tänaste Jõgevamaa loomaarstide kokkutulek, kus meenutati möödanikku ning kõneldi praeguse aja rõõmudest ja muredest. Huvitavatest ja kohati ka naljakatest seikadest kolhoosi- ja sovhoosiaegadel rääkis kunagine Jõgeva rajooni peaveterinaararst ja vetravila juhataja Leonhard Teever.

“Palju vaeva tuli näha selleks, et Jõgevale üldse veterinaarkeskuse hoone ehitataks. Ettevõtmine läks suuresti korda tänu omaaegse maavanema Priit Saksingu toetusele ja suhetele nimekates majandusringkondades,” avaldas arvamust kakskümmend kuus aastat peaveterinaararstina ning taasiseseisvunud Eestis maakonna veterinaarkeskuse juhatajana töötanud Jaan Kusma.

“Meie püüame hoida töökultuuri ja traditsioone Jaan Kusma pikaajalise tegevusega saavutatud tasemel,” lausus veterinaarkeskuse praegune juhataja Harles Kaup.

“Veterinaaride kokkutulek pakkus häid võimalusi suhtlemiseks ja mõtete vahetamiseks erinevate põlvkondade veterinaararstidele, kusjuures tekkisid mitmed ideed loomade ravi korraldamiseks tulevikus. Näiteks võiksid põllumajandusfirmad oma veterinaari töölevõtmise asemel tellida veterinaarteenust loomaarstide poolt moodustavatelt ühendustelt. Välisriikides on sellist praktikat juba rakendatud,” ütles Jõgeva valla volitatud veterinaararst Enn Angerjärv.

Pärimisele, kuidas võrrelda loomade tervist praegu ja aastakümneid tagasi, vastas Angerjärv:

“Likvideeritud on mõned varem palju kahju tekitanud haigused nagu leukoos ja tuberkuloos. Tekkinud on aga uusi viirushaigusi, mille profülaktikaga peaks iga põllumajandusfirma väga põhjalikult tegelema. Näiteks kui farmi tuuakse uued loomad, tuleb eelnevalt huvi tunda nende tervisliku seisundi ning varem tehtud vaktsineerimiste vastu.”

JAAN LUKAS         

blog comments powered by Disqus