Ameti pressiesindaja Kristina Samra ütles BNS-ile, et inspekteerimisel pööratakse tähelepanu eelkõige lindude pidamisviisile, ühtlasi soovitakse saada ülevaade, milliseid linnuliike Eestis peetakse. Ta lisas, et suuremaks ohuallikas võib pidada vabalt peetavaid koduveelinde nagu pardid ja haned, samuti teisi vabalt peetavaid linde, kellel võib olla otsekontakte metslindudega. Linnupidamise kontrollimisel pööratakse tähelepanu sellele, kas lindudel on võimalus kokku puutuda mets- ja rändlindudega ning kas veelindudel on kasutada mingi looduslik veekogu. Kuna veterinaar- ja toiduameti peadirektori käskkirjaga on keelatud käidelda ohustatud piirkonnast pärinevat sööta, pööratakse enam tähelepanu ka lindude söötmisele ja söötade päritolule. “Me soovime linnupidajatelt igakülgset koostööd võimaliku linnugripi kahtluse avastamisel ja sellest teavitamisel,” lisas Samra. Amet on ka kokku pannud ja annab kohe trükki linnupidajatele suunatud lindude gripi alase teabematerjali. Ettevaatusabinõuna soovitab amet loomapidajatel tungivalt hoida linde suletud hoonetes, et vältida võimalikke kontakte rändlindudega. Ka ei tohiks lindlatesse lubada võõraid. Veterinaa- ja toiduameti peadirektori käskkirjaga on keelatud kodulindude ja teiste lindude kokkutoomine turgudele, etendustele, näitustele ja kultuurisündmustele. Ka on linnupidaja kohustus teavitada lindude ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest kohe kohalikku veterinaararsti või piirkonna volitatud loomaarsti. Linnugripi kahtluse korral võtab veterinaararst laboriuuringuks vajalikud proovid. Samra ütles, et amet on koostöös maksu- ja tolliametiga oluliselt tõhustanud reisijate poolt oma tarbeks riiki toodavate loomsete saaduste kontrolli piiril, sealhulgas lennujaamas, et maandada illegaalse impordi riski. VOOREMAA
