22. märtsil tähistati rahvusvahelist veepäeva. Vee kui loodusvaru säästlik kasutamine ja eluks kõlbliku keskkonna säilitamine puudutab meist igaüht.
Veekogumite hea seisundi tagamiseks koostatakse veemajanduskavasid, milles lähtutakse veekogumi mõistest. Alljärgnevas käsitletakse vee seisundit veekogumite võtmes.
Pinnaveekogum on veemajanduse tinglik vee seisundi hindamise üksus, milleks on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest nagu näiteks järv, veehoidla, jõgi, oja, rannikumere osa. Veekogumi ökoloogilist seisundit hinnatakse viies kvaliteediklassis sõltuvalt inimmõjust (väga hea, hea, kesine, halb, väga halb),vee füüsikalis-keemiliste, hüdromorfoloogiliste ja bioloogiliste (suurtaimed, põhjataimestik, põhjaloomastik, kalastik, saasteained) näitajate põhjal. Keemilist seisundit hinnatakse kahes kvaliteediklassis (hea või halb), samuti tehakse kindlaks ohtlike ainete sisaldus veekogumis. Pinnavee kogumiseisund määratakse halvima ökoloogilise ja keemilise seisundi koondhinnanguna.Veekogumite seisund näitab, kas rakendatud veekaitsemeetmed on olnud piisavalt tulemuslikud.
Eestis on moodustunud 750 pinnaveekogumit (16 rannikumere veekogumit, 89 järvekogumit, 645 jõekogumit). Aastal 2013 oli 62 protsenti neist vähemalt heas seisundis. Peamised seisundi halvendajad on taimetoitainetega rikastumine inimtegevuse tulemusena ehk eutrofeerumine, veekogude paisutamine, mis takistab kalade liikumist, ja maaparandus. Ohtlikud ained on probleem vaid üksikutes veekogumites.
Kaave jõgi väga heas seisus
Jõgeva maakonnas on 37 jõe- ja järvekogumit, millest üks on väga heas, 26 heas, üheksa kesises ja üks halvas seisundis. Väga heas seisundis on Kaave jõgi.
Jõekogumite kesise seisundi peamisteks põhjusteks on kalastiku rändetõkked ja vette jõudnud toitained. Mõrajõe halva seisundi põhjuseks on paisutamine. Maakonna kaheksast järvest on nelja (Jõemõisa, Kaiu, Kaiavere ja Raigastvere) seisund kesine, põhjuseks toitained.
Ka põhjaveekihid on jagatud Eestis 39 põhjaveekogumiks, millest 31 olid 2014. a seisuga heas ja 8 halvas olukorras (põlevkivialad Ida-Virumaal, intensiivse põllumajandustegevuse piirkonnad, ülemised põhjaveekogumid reostustundlikel aladel).
Jõgeva maakonda jääb neli üksteise kohal lasuvat põhjaveekogumit, millest üks, maapinna lähedane, jääb nitraaditundlikule alale ning seal on põhjavesi halvas seisundis. Seda põhjustavad peamiselt põllumajandustegevuse ja loomakasvatuse tulemusel põhjavette jõudnud nitraadid ja taimekaitsevahendid.
Kohati esineb põhjavees ka naftasaadusi, mis pärinevad jääkreostusobjektidest, millest paljud on praeguseks küll juba likvideeritud. Sügavamal asuvad põhjaveekogumid on maapinnalt tuleneva reostuse eest üldjuhul hästi kaitstud ja on heas seisundis. Osades puurkaevudes on siiski probleemiks joogiveenormist kõrgem raua-, mangaani-, väävelvesiniku- ja fluorisisaldus, kuid see on looduslikku päritolu ega ole põhjustatud inimtegevusest.
2013. aastal oli Jõgevamaal 49 reoveepuhastit, mille heitvee väljalaskudest vastas nõuetele 37. Maakonna suurim reostuskoormuse tekitaja oli nii lämmastiku kui ka fosfori osas Jõgeva linn. Viimase kümne aastaga on Jõgevamaa reostuskoormus lämmastiku osas suurenenud 93 protsenti ning fosfori osas vähenenud 68 protsenti.
Tööstuse veekasutus on vähenenud
Veekasutuse tugevaks mõjutajaks on alates 1990. aastate algusest olnud veeteenuse hind, mis on viimase kaheksa aasta jooksul olnud ettevõtetele keskmiselt 20 senti kallim kui elanikkonnale. Statistikaameti andmeil oli Eestis 2013. aastal leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus 508,1 eurot, millest kulus vee- ja kanalisatsiooniteenustele 1,6 protsenti.
Viimase kümne aasta jooksul on Jõgevamaal põllumajandusliku vee tarbimine suurenenud 47 protsenti, olmevee tarbimine vähenenud 26 protsenti ning tööstuse veekasutus vähenenud 82 protsenti.
Eesti vete seisund on üldjoontes hea. Seisundit ohustab inimtegevus, olulisemad on hajukoormusallikad (põllumajandusväetised), veerežiimi muutused (paisutamine) ning punktkoormus. Eesti peab vähendama lämmastiku ja fosfori koguseid veekogudesse ja seeläbi ka merre, et merevee seisund paraneks. Puhas vesi hoiab elu!
EDA ANDRESMAA, SALME KUUSIK, NELE SINIKAS, PEETER ENNET, KRISTIINA OLESK, RAIN EELKEN, KRISTI ALTOJA, keskkonnaagentuuri veeosakond
